Lexy polnud aiast kunagi plehku pannud, aga enne möödunud aasta lõppu kadus ta niimoodi, et mitte kuskil enam ei olnud.
Käes on kibe lemmikute otsimise ja leidmise aeg
15. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lexy on husky-malamuudi segu koer, kes on seniajani jooksus. «Sõitsin kohe pärast kadumist autoga teda otsima. 30 kilomeetri raadiuses käisin ja kutsusin, aga teda ei tulnud mitte kusagilt,» oli Lexy omanik Hedvi Kink nõutu. «Väga imelikult kadus ära.»
Deemon on kadunud olnud umbes kolm kuud. «Ta oli meil hästi väljakukkunud krants,» lausus Merilin Randmaa, kelle juurest Deemon, hellitavalt Dempsu plehku pani. «Isa oli tal puhas husky ning ema laika ja husky segu, aga tema nägi välja justkui puhtatõuline.»
Turi ja pealagi on Deemonil mustad ning otsaeest jookseb läbi peenike valge triip. Kulmud on valged ning saba ja külgede pealt on loom pigem tumehall. «Kui keegi ta pahatahtlikult endale võttis ja kuhugi teise Eesti otsa vedas, sai võtja tõmmata — ei ole päris puhast tõugu koer,» tähendas Randmaa ja lisas, et husky’de kadumisest on ta viimasel ajal mujaltki kuulnud.
Otsimis- ja leidmiskõned
Vana aasta lõpul ja uue algul on rohkemgi lemmikuid uitama läinud.
«Aasta algus on meile loomulikult rohkem tegemist toonud,» nentis Viljandi kodutute loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli. «Ilutulestiku raketid on ju need, mis loomad ära hirmutavad.»
Teateid leitud lemmikutest on varjupaika viimaste nädalate jooksul palju tulnud, aga sagedased on ka need kõned, kus omanik leitud looma otsib. «Väga paljude juhtumitega oligi nii, et looma pilti ei pidanud kodulehele välja panema: helistas kõigepealt leidja ja siis kohe omanik või vastupidi,» kirjeldas Mängli ja lisas, et nende loomadega, kes pärast aastavahetust varjupaika on toodud, on kõik väga hästi.
Praegu on seal veel üks sel ajal jooksu läinud koer. Tema omanik on juba teada, too pole veel loomale järele jõudnud.
Veidike aega tagasi rippusid varjupaiga veebiküljel viie paugutamise eest plehku pannud lemmiku pildid. Nad kõik on nüüdseks peremehe juures tagasi.
Facebooki loomaotsingud
Kuigi varjupaik on teada koht, kust loomast sõbra kohta küsida, otsivad omanikud lemmikuid ka lehekuulutuste või sotsiaalmeedia kaudu.
Näiteks Deemoni omanik teab, et Facebookis on tema koeraotsimise kuulutust kolme kuu jooksul jagatud üle nelja tuhande korra ning selle peale on ka vihjekõnesid tulnud. «Öeldi, et sellist koera on nähtud, aga kui vaatama läksime, polnud loomast enam kippu ega kõppu,» rääkis Merilin Randmaa ja lisas, et paaril korral on koerad kohal olnud, kuid ükski neist polnud Deemon. Viimasel ajal pole vihjeid enam tehtud.
Rocky kohta, kes läks Peetrimõisa külast kaduma 2. jaanuaril, on teateid tulnud. Omanik Kirke Sõrmus arvas, et tema lemmiku kadumise põhjuseks olid raketipaugud. «Ta on umbes aastane ja polnud enne rakette kuulnud,» ütles ta.
Pererahvas käib küll vihjeid kontrollimas, ent need pole juhatanud õige koerani. «Isegi Kõppu sõitsime ükskord. Seal oli taluõuel umbes samasugune, aga ikkagi mitte tema,» nentis Sõrmus.