Juba algklassides räägitakse lastele, et kui hakkad pärast lume tulekut linde toitma, tuleb seda teha talv läbi, sest tiivulised harjuvad söögiplatsiga ära ja tulevad keha kinnitama ikka just sinna.
Klassikaline pekitükk on suuremale osale tiivulistele nokkamööda
8. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teinekord on aga pool talve sula ja tekib kahtlus, kas linnud otsivad ka soojema ilmaga inimese abi. Eesti ornitoloogiaühingu meedia ja hariduse spetsialisti Riho Kinksi sõnul pole lindude toitmisega sugugi nii lihtsad lood, kui paistab.
Riho Kinks, kas lindude toitmist tuleb jätkata ka sulailmaga, kui maa on kohati lausa paljas?
Asja pole mõtet segaseks ajada selle järgi, kui palju on parasjagu lund maas või kui palju paljast maad paistab. Kui lindude toitmist on juba kord alustatud, võiks seda teha seni, kuni lumi kevadel ära sulab. Pole mõtet törtsutada. Aga loomulikult ei juhtu midagi, kui neid soojemate ilmadega ei toida.
Kuidas praeguse ilmaga on?
Lund on täiesti arvestatavas koguses ja maapind jäätunud. Maast ei ole lindudel midagi kätte saada ja kui öösel külmetab, külmuvad ka puupraod kinni. Nii et lisatoidu andmine on neile kindlasti abiks.
Tänavu on ikka päris õige talv. Mõnel aastal pole aga külma kuni uue aastani. Siis ei olegi vaja lindude toitmist alustada enne, kui maapind on ära külmunud ja lumi maha tulnud.
Kas eestlased on tublid lindude toitjad?
Ringi käies tundub, et lindude toitmine on hästi populaarne. Kui mitte muud, siis pekitükike on neile ikka nokkimiseks pandud.
Mida lindude toidulauale veel pannakse?
Klassikat. Seda, mida on sinna pandud ajast aega. Päevalilleseemned maitsevad lindudele väga, samuti pekk ja rasv. Neid söövad peaaegu kõik talvised linnud. Päevalilleseemned ei tohi muidugi olla maitsestatud, aga need, mida müüakse, ongi enamasti maitsestamata.
Kellel on rohkem raha lindude peale kulutada, võivad osta juba kooritud seemneid. Siis on lindudel mugavam. Osa seemneid on ju hästi paksu ja kõva koorega, nende lahtiharutamiseks kulub väiksematel lindudel väga palju energiat ja nad ei pruugigi neist jagu saada.
Mis linnud meil kõige sagedamini toidulauda külastavad?
Kõige tavalisem on kindlasti rasvatihane, samuti on palju varblasi. Näha võib teisigi tihaseid, näiteks sinitihast, salutihast ja põhjatihast, ning rohevindid on üha arvukamaks muutunud.
Kohata võib aga ka teistsuguseid tegelasi olenevalt sellest, kus toidumaja asub. Näiteks puukoristajaid, rähne, siisikesi ja urvalinde. Nii et toidulauale võib sattuda oma kakskümmend liiki küll.
Mida teha siis, kui suured ja aplad linnud söövad kõik väikeste eest ära?
Sellega on hullem lugu linnades. Seal kurdetakse enamasti tuvide üle, kes tulevad ja kogu toidu kiiresti ära nokivad. Nende vastu aitab ehk natuke see, kui teha väiksemat sorti toidumaja. Siis ei mahu nad sinna istuma.