Viljandi haigla andmete järgi kasvas siinse kiirabi väljasõitude hulk viiendat aastat ning jõudis viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele.
Kiirabi koormus kasvab
5. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas ütles, et eelmisel aastal läks kiirabis kirja 9431 väljasõitu, mida on 316 võrra rohkem kui aasta varem.
Nii palju väljasõite pole Viljandi kiirabi teinud 2003. aastast, mil Viljandi kiirabiga ühinesid Abja ja Suure-Jaani brigaad.
Põhjused ja tagajärjed
Mati Kallas kinnitas varem öeldut, et maakonna elanike arvu vähenemisest hoolimata on kiirabikutsete kasvamise taga ühest küljest elanikkonna vananemine ning perearstiabi kättesaadavuse halvenemine, eriti maapiirkondades.
«Palju on ka nii-öelda õpitud abitust, kus lihtsate hädadegagi ei suudeta enam ise toime tulla,» lisas ta.
Väljasõitude sagenemisest hoolimata jäi õnnetuste arv enam-vähem samale tasemele, vähenedes 20 võrra 1181 juhtumile. Liiklustraumasid pani kiirabi kirja 88 (21 tunamullusest vähem), olmetraumasid 898 (52 rohkem), töötraumasid 24 (12 vähem) ja sporditraumasid 26 (20 vähem).
«Hea on, et liiklus-, töö- ja sporditraumade hulk vähenes. Kahjuks olmetraumade hulk näitab kasvutrendi,» nentis Mati Kallas. «Suurenenud on ka suitsiidide ja vägivallaga seotud traumade hulk, kuid nende täpset arvu öelda ei oska, sest meie statistika kajastab vaid neid juhtumeid, kus kiirabi on kohal käinud. Suitsiidi-, uppumis- ja muude surmade tegelik arv saadakse surmatunnistuste analüüsimise järel.»
Kiirabi viis läinud aastal haiglasse 3292 patsienti (17 tunamullusest vähem), mis on ligikaudu 35 protsenti abistatud patsientidest. Tartu ülikooli kliinikumi sõidutati kiirabiga 144 haiget.
Kallase andmeil sai Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas ehk haigla vastuvõtus mullu abi 15 684 patsienti, see on 304 vähem kui aasta varem. Raskeid haigeid, kes vajasid hospitaliseerimist või kõrgemasse ravietappi suunamist, oli enam-vähem sama palju kui tunamullu.
«Kümnendi keskmine visiitide arv on umbes 15 000 aastas ja meie haiglas on see viimastel aastatel sellisena püsinud,» tõdes ta.
Töö aastavahetusel
Eelmise aasta viimased väljakutsed tulid kiirabile kell 20.26 Viljandist, kus 66-aastasel mehel oli hingamispuudulikkus bronhispasmi tõttu, ning kell 22.01 Tohvrilt, kus 47-aastane alkoholijoobes mees oli kukkunud ja saanud peahaava.
Mati Kallas rääkis, et uus aasta algas kiirabile väga töiselt. Esimene väljakutse saadi juba kell 00.09 Viljandisse Statoili tankla juurde, kus 26-aastane mees oli kukkunud ega suutnud enam jalgu alla võtta. Et muud tervisehäda peale raske joobe ei tuvastatud, tegelesid mehega edasi politseinikud.
«Nagu aasta tagasi, nii ka nüüd oli kiirabi aastavahetus väga töine,» lisas Kallas. «Ööpäevas tehti 48 väljasõitu ning paarikümnel juhul oli tervisehädade põhjus alkoholi liigtarbimine, ülesöömine või libedaga kukkumine. Oli käeluu- ja jalaluumurde ning pea-, kõhu-, rindkere- ja seljavaludega patsiente. Ei puudunud ka kakluses viga saanud noormehed.»
VÄLJASÕIDUD
Viljandi kiirabi väljasõidud 2003. aastast, mil Viljandi kiirabiga ühinesid Abja ja Suure-Jaani brigaad.
2003 — 8227
2004 — 8189
2005 — 7627
2006 — 7883
2007 — 7836
2008 — 8205
2009 — 8317
2010 — 8711
2011 — 9115
2012 — 9431
Allikas: Viljandi haigla