Keskkonnaamet kinnitas jõulupühade eel Loodi looduspargi kaitsekorralduskava, milles on erilise tähelepanu all külastuskohtade arendamine ja Raudna jõe luhtade taastamine.
Loodi looduspark sai tegevusplaani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainitud kava on koostatud aastateks 2013—2022 ning selles on Heimtali, Paistu, Sinialliku ja Tilli loodusala kaitse korraldamiseks vajalikud juhised.
Kava koostamist korraldas keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask. Tema sõnul nõudis see tugevat läbimõtlemist, sest kaitsealal ristuvad mitme rühma ja võrgustiku huvid ja reeglid.
Loodi looduspargi varasem kaitsekorralduskava sai suures osas täidetud. «Need asjad, mis tegemata jäid, tõstsime uude kavasse,» ütles Suurkask.
Tähelepanu puhkajatele
Uue plaani juures pälvib spetsialisti hinnangul tähelepanu külastuskohtade arendamine.
«Loodi looduspark on Viljandile oluline puhkeala ning sealne külastusinfrastruktuur peab paremini korda saama,» selgitas ta. Osa töid on kava koostamise käigus juba edenenud, korrastatud on näiteks Paistu ürgoru matkarada ja tehtud sinna trepid.
«Korda on vaja teha ka Siniallika ümbrus ja mägi. Sinna rajab riigimetsa majandamise keskus matkaraja ja parkimisplatsi,» kõneles spetsialist.
Perioodi lõpuks peaks Loodi looduspargis olema viis loodusrada. Need tutvustavad Heimtali salumetsa, Paistu ürgoru metsi ja paljandeid, Holstre-Polli metsateid ja maastikku, Loodi lehisepuistut ja von Bockide perekonnakalmistut ning Sinialliku piirkonda.
Puhkajate käsutuses peaks 2022. aastal olema kaks puhkekohta ja seitse parkimisplatsi.
Kaitsekorralduskavas sätestatakse selgemalt ka puhkealade korrastamise reeglid.
«Oleme pidanud omavalitsusega läbirääkimisi Holstre-Polli suusakeskuse radade korrastamise teemal. Kaitsealal peab see käima meiega kooskõlas,» kõneles Meelis Suurkask. «Arvan, et leidsime päris hea kompromissi.»
Sinialliku loodusalal võib murdunud ja ohtlikke puid koristada kuni viie meetri kauguselt metsa- ja matkateede servast. Kui on vaja tagada rajal või metsateel liikujate ohutus, võib ohtlikke puid likvideerida rajast kaugusel, mis on kuni pool metsa kõrgusest.
Meelis Suurkask tõdes, et kava koostades oli kõige keerulisem seal kehtivate reeglite vahel kompromissi leida.
«Üks asi on looduse kaitsmine, kuid Loodi looduspark on kaitse alla võetud kui puhkeala. Tuli leida kesktee, kui suures ulatuses võib hooldada külastusrajatisi ja kui suures osas peab jätma loodusele võimaluse omapäi areneda,» selgitas ta. «Pealekauba on siin tegemist ka üleeuroopalise Natura võrgustiku loodusaladega, millel on jälle oma mängureeglid. See kõik nõudis läbimõtlemist.»
Niidud ootavad taastamist
Puhkealade rajamise ja korrastamise kõrval tõstis Meelis Suurkask esile veel seda kaitsekorralduskava osa, mis puudutab Raudna jõe luhtade taastamist. Looduspargis planeeritakse hooldada 75 ning taastada 112 hektarit niitusid.
«Me pole küll väga optimistlikud, kuid loodame, et need saavad kasutusele võetud,» rääkis spetsialist. «Need kunagised karjamaad on praegu kasutusest välja jäänud, viimasel ajal on aga põllumajanduslik maa ja karjatamine jälle hinda läinud.»
Ta lisas, et kinnitatud kava annab maaomanikele võimaluse taotleda seal väljatoodud looduskaitsetöödeks toetust.
Kaitsekorralduskavas ettenähtud tööde mahuks on planeeritud veidi üle 500 000 euro. Suuremahulisemad tööd on poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine, mis moodustab 73 protsenti kogu kava eelarvest.
KAITSEALA
Loodi looduspark on Viljandimaa suurim maastikukaitseala.
• See asub Sakala kõrgustiku keskosas Paistu, Viiratsi ja Pärsti vallas, piirnedes osalt Viljandi linnaga.
• Looduspargi pindala on 4367 hektarit, millest üle 73 protsendi jääb eramaadele.
Allikas: keskkonnaamet