Praegused niisked ja külmad ilmad mõjuvad väga halvasti neile inimestele, kes põevad kroonilist bronhiiti.
Ilm paneb köhima
1. detsember 2012, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kopsuliidu arst Aet Raukas ütleb, et selle haiguse ägenemine on just ilmaga seotud.
«Muidugi kui on tegemist kroonilise bronhiidiga, see tähendab, et inimene kannatab köha vähemalt kolm kuud aastas ja niimoodi vähemalt kahel järjestikusel aastal ning see ei ole seotud allergia ega astmaga. Kui inimesel on suitsetamise tõttu diagnoositud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), siis me enam ei ütle, et ta põeb kroonilist bronhiiti,» selgitab ta.
Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik ning tekib bakterite ja viiruste, aga ka ärritavate gaaside mõjul.
Just tubakasuits on hingamisteede limaskestade pidev ärritaja. Seetõttu arenebki suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit. Selle tunnused on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Need võivad olla nii ägedad, et tekivad hingamisteede veritsevad haavandid.
Krooniline bronhiit võib põhjustada ka kopsutorude laienemist ja kopsupuhitust. Kopsutorude laienemise korral koguneb magades laienditesse röga, mida hommikul sageli pikka aega välja köhitakse. Raskemal juhul võib röga mädanema minna ja põhjustada kopsus abstsessi.
Kopsupuhituse korral suureneb kopsude õhusisaldus, kuid väheneb hingamispind. Organism jääb hapnikuvaegusse ja tekivad vereringehäired.
Nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Kroonilise bronhiidi tüsistused võivad olla ka krooniline kopsude ja südamepuudulikkus.
Aet Raukas ütleb, et kõigepealt tuleb bronhiidiga pöörduda perearsti poole. Too teeb vereanalüüsi ning vajadusel röntgenuuringu ja rögaproovi. Kui haigus ravile ei allu, suunatakse patsient pulmonoloogi vastuvõtule. Kahe silma vahele ei tohi jätta ka hoopis ohtlikuma haiguse, kasvaja võimalust. Seda saab kontrollida bronhoskoopial. Doktor Raukase sõnul kaalub uuringu vajalikkus üles sellest tingitud ebamugavuse ja vastunäidustusi selle tegemiseks on vähe.
Põhiliseks peab kopsuarst aga seda, et patsiendini jõuaks arusaamine, kui kahjulik on tema tervisele suitsetamine. Samuti tuleb kõrvaldada teised tervise ohustajad nii töö juures kui kodus.