Rohupoest küsitakse nii Viagrat kui Figurat

Apteekritöö on Silvi Tennole õpetanud, kui hea ravim on naeratus. See tõstab halva enesetunde juures veidikenegi tuju. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tilluke paberitükk lendab prügikorvi. Mees on saanud kätte karbid, mille naine tal tuua oli palunud. Maksnud ära seitse eurot neli senti, pöördub ta lahkuma. Uurides käigult veel, kas tegu oli soodushinnaga.

Farmatseut Silvi Tenno ütleb, et paberilehele ülestähendatu lugemist tuleb tema töös sageli ette, sest rohtudel on tihtilugu nimed, mis ei kipu meelde jääma. Polegi siis midagi imestada, kui mees nõuab leti ees Viagrat, teatades, et naine käskis osta. Retsepti küsimise peale ulatab aga pabeririba, millele on naine kirja pannud hoopis Figura.

Hommikul kell pool kaheksa ukse avanud apteegis on paari esimese tunni jooksul käia jõudnud paarkümmend inimest. Enim teevad praegusel ajal muret külmetushaigused. Krooniliste haiguste käes kannatajad tulevad apteeki arsti kirjutatud retseptiga.

Soodushindade kohta ütleb apteeker, et haigekassa soodustusega on saadaval vaid retseptiravimid, käsimüügiravimite sooduspakkumised on igal kuul erinevad.

Tenno räägib, et peale patsientide teenindamise on apteekri ülesanded tellida ja võtta vastu kaup ning sisestada saabunud ravimite andmed arvutisse. Kui arst on kirjutanud haigele rohu, mis tuleb kohapeal kokku segada, teeb ta ära sellegi.

Apteegi kaks tähtsamat ruumi on ofitsiin ehk müügisaal ja assisteerimise ruum ehk koht, kus valmistatakse ravimeid. Tõsi, käsitsi tehtavate salvide, pulbrite, suposiitide ja gloobulite osa kogu apteegis müüdava kauba hulgas on tagasihoidlik. Ometi ei seisa spetsiaalne tuba kasutuseta. Silvi Tenno ütleb, et sõltuvalt hooajast võib ravimite valmistamist ette tulla peaaegu iga päev.

Haruapteekides säärast rohusegamise ruumi olema ei pea, kuid patsient saab ka sealt käsitsi valmistatud ravimi kätte: retsept toimetatakse põhiapteeki ja rohi on järgmiseks päevaks kohal.

Kõige sagedamini tuleb apteekril teha väikelaste ravimeid, sest vabrikus paljusid neile sobiva toimeainesisaldusega medikamente ei toodeta.

Tähtis on suhtlemisoskus

Apteekritöö huvitavaim ja samas keerulisim osa on Silvi Tenno arvates klientidega suhtlemine. Püsikundet on tavaliselt üsna lihtne nõustada, sest tema puhul on teada, mida ta näiteks nädal aega tagasi ostis ja kuidas üks või teine toimeaine talle mõjub. Ent sellele inimesele, kes tuttav pole, tuleb apteekril esitada hulk küsimusi, et too võiks apteegist lahkuda just sobivaima preparaadiga. Muu hulgas peab välja selgitama, kas abivajajal on kroonilisi haigusi või organismi eripärasid, mis võivad soovitud ravimi toimet mõjutada.

Kui inimene on haige, pöördub ta arsti poole. Kui häda ei tundu aga kuigi tõsine olevat, püütakse ise olukorraga hakkama saada ja siis võivad apteekri nõuanded olla võti parema enesetunde juurde.

Tenno leiab, et toidulisandite tarvitamine on teatud puhkudel põhjendatud. «Kui me saaksime toidust vajalikud mineraalid ja vitamiinid kätte, siis poleks neid tarvis, kuid juba tekkinud tervisehädade tõttu ei suuda organism kõike vajalikku toidust omastada,» kõneleb farmatseut ning toob näiteks vanemaealiste diabeedi, kõrgvererõhktõve ja ainevahetushaigused.

Orgaanilisi, looduslikke lisandeid peab apteeker anorgaanilistest ehk keemiatööstuse toodetest veidi paremaks, kuid nendel on ka kõrgem hind. «Orgaaniliste ainete omastatavus on parem, aga kui inimene vajab tuge pikemat aega, siis ei jaksa ta sageli neid sisaldavat preparaati osta,» nendib ta.

Silvi Tenno räägib, et igas kliimavöötmes on inimestel erisugused probleemid ja isegi kui ilmastik on sarnane, võib erineda toit, mis määrab samuti palju. Ta toob näiteks norralased, kes elavad nagu eestlasedki niiskes kliimas, kuid kel tänu rohkele kalasöömisele on tervis meie omast parem.

Apteeker ütleb, et on kohanud Hispaaniast Eestisse kolinud inimesi, kel polnud varem oma liigestest aimugi, ent kel need siin tunda annavad ning tähelepanu ja ravigi nõuavad.

Silvi Tenno sõnul on apteekri ülesanne ka inimesele mõista anda, et ega ainuüksi ravimitega saa tervist korras hoida. «Enesele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,» rõhutab ta. «Külmetuse puhul on sinepipulbriga jalavann väga tõhus abiline, ent see nõuab inimeselt hoolitsust enda eest. Paljud eelistavad sellele gripiteed juua. Lihtne on see tõesti.»

Ehkki apteegitöötajale on retseptita müügil olevad ravimid ja toidulisandid hõlpsalt kättesaadavad, Tenno ennast suureks ravimitarbijaks ei pea. «Minu igapäevased terviseturgutajad on küüslauk ja mesi.»

Ennast tuleb hoida

Tervis peab apteekril hea olema, sest tema töös on ka omajagu stressi. Silvi Tenno jutu järgi on pinged enamasti seotud ravimite otsalõppemisega. «Kui haige vajab kiiresti ravimit, mida apteegis parajasti pole, tuleb talle öelda, millal see kohale jõuab, ja järele uurida, kas see on mõnes lähiümbruse apteegis kohe saadaval.»

Seda, et ravimid on liiga kallid, kuuleb Tenno oma sõnul iga teise inimese suust. «Olen sellega nõus, nii see tõesti on. Ent mina leti taga hindu ei kujunda.»

Võib juhtuda sedagi, et apteekrilt nõu küsima tulnud inimesed avavad väga põhjalikult oma probleemi tausta. Õige ravimi leidmiseks on seda vaja, kuid apteeker peab jälgima, et ta nendesse lugudesse liiga sügavale sisse ei läheks ning ennast haigeks ei muretseks.

Kakskümmend kaks aastat apteekriametit pidanud Tenno tunnistab sedagi, et ega töö õhtul koju minnes apteeki maha jää: tuttavad pöörduvad küsimustega tema poole igal ajal. «Ei lähe mööda ühtegi vaba päeva, mil poleks mõnd tööd puudutavat telefonikõnet või pärimist Facebookis.»

Apteekrid käivad tööl vahetustega: on pikemad ja lühemad tööpäevad ning puhkepäevadki liiguvad graafiku alusel. Sageli on Tenno ametis nii nädalavahetustel kui pühade ajal. «Neil päevil pole apteegis vaiksem kui argipäeviti. Küllap on paljud kogenud seaduspärasust, et kõht hakkab valutama õhtul ja hambavalu tuleb nädalavahetusel. Hädad kipuvad kimbutama just siis, kui abi pole parasjagu võtta ja kiirabisse veel pöörduda ei taheta.»

Silvi Tenno töö apteegis algas ajal, mil kaupa telliti üks kord aastas, kohale toodi see kord kuus ja tellimuste tarvis täideti pakse kaustikuid. Kahe aastakümnega on paljugi muutunud. Nüüd tellitakse ja tuuakse kaupa vajaduse korral iga päev. Toimeaine järgi antud digiretsept kuvab arvutiekraanile kogu valiku preparaatidest, mis seda ainet sisaldavad. Ravimeid tuleb üha juurde ning apteeker käib sageli koolitustel, et end kõige uuega kursis hoida.

Silvi Tenno ütleb, et tõuke farmatseudiks õppida andis talle kooliaegne kohustus suvel ravimtaimi korjata. Ta oli ikka saanud kiita hoolikalt korjatud ja kuivatatud ürtide eest ning apteeker oli talle edaspidisekski tellimuse sisse andnud.

Valitud elukutsega on Silvi Tenno rahul ja teda rõõmustab tõik, et ka tema on innustanud kahte noort apteekriks õppima.