Karl-Erik Taukar laulab end superstaari tiitli poole

MARDO MÄNNIMÄGI («TV3») Karl-Erik Taukari lapsepõlv koos esimese kahe kooliaastaga möödus Viljandis. Väiksena ta muusikakooli ei kippunud. Alles Tallinna kolimise järel hakkas ta laulma koolikooris ning kaheksandas klassis paremate sõpradega bändi tegema. Taukari sõnutsi pole bändist nimega Sölgie Ämbör praegu enam midagi rääkida. Foto: Mardo Männimägi /TV3

See oli väike õde, kes Karl-Erik Taukarit saate «Eesti otsib superstaari» Tallinna eelvooru minema keelitas.

Nüüdseks on Viljandist pärit noormees juba hulga poolehoidjaid ja kohtunike kiitvaid kommentaare kogunud ning astub ka sel pühapäeval saate bigbändi voorus lavale.

Karl-Erik Taukar, olete superstaari saates kuue parema laulja hulka jõudnud. Kas meenutaksite, kuidas kõik algas?

Sel aastal langesid mingid asjaolud kokku ja see kõik tuli väga loomulikult. Varem pole ma ühelgi aastal tõsiselt mõelnud, et nüüd lähen ja proovin. Mu väike õde käis mulle nädalate viisi peale, et mine proovi. Pidin talle kogu aeg mingeid vabandusi välja mõtlema ja lõpuks siis ütlesin, et okei, lähen proovin!

Proovimine läks väga hästi. Mida praegu arvate toonasest esinemisest ja loost, millega end saatesse laulsite?

Tol hetkel tundus, et see on minu lagi, enam paremat lugu ei saagi valida. Et ma ei olnud väga soololaulu praktiseerinud, tundus Paolo Nutini lugu «New Shoes» kõige õigem, millega peale lennata.

Aga mine sa tea, võib-olla sellel lool oli oma roll saatesse saamises. Olin täiesti puhas leht, kes sadas kitarriga sisse mingit suhteliselt mõttetut lugu laulma, ja ehk vaadatigi, et mul on võimalik areneda.

Seda lugu ma finaalsaatesse kindlasti ei valiks. Olen nende nädalate ja kuudega väga palju õppinud, mis võiks minu hääle ja olemise häid omadusi paremini välja tuua.

Mida tuleb otsesaatesse laulu valides silmas pidada?

See on mitmekihiline protsess. Kõigepealt peab lugu olema hiti staatuses, et produtsendid selle heaks kiidaksid. Siis vaadatakse, kas stuudiobändiga on võimalik lugu usutavalt esitada — kas saundi ja muu saab nii originaalilähedaseks, et see ei kõlaks tobedalt.

Siis on küsimus, kas lugu toob vokaalsed võimed esile. Kindlasti tuleb looga tekitada isiklik side ja muidugi on tore, kui see on juba olemas. See muudab esituse emotsionaalses plaanis usutavaks. Lisaks on igas saates mingi teema, nagu sünniaasta või filmimuusika, ja siis peab nendesse raamidesse mahtuma.

Üldiselt on loo valik mulle alati hästi raske, sest iga saatega midagi muutub ja varasemad ideed, mida laulda, tunduvad kuidagi kehvad.

Valik on alati tulnud läbi suure valu. Olen kuulanud ööd ja päevad pikki nimekirju ja iga loo puhul pidanud keskenduma, kas see on minu lugu või mitte. Mulle on kõige raskem osa nädalast esmaspäev ja teisipäev ning vahel ka kolmapäev, kui ma suunan kogu energia sellele, et lugu leida.

Millal proovid hakkavad?

Tegelikult hakkavad need juba esmaspäeval. Lauljad, kes on oma loo valiku üle väga õnnelikud ja enesekindlad, saavad esmaspäevast hakata täie rauaga harjutama. Minul pole see kunagi niimoodi läinud.

Kuidas teil otsesaate ajal laval sõnad meelest ei lähe?

Paar korda on see olnud täiesti juuksekarva otsas. Üks niisugune esitus oli «Nagu merelaine». Istusin stuudiovooru pingil koos teistega ja ootasin. Enne mind oli Liis Reisner ning tema esinemise ajal üritasin meelde tuletada, kuidas mu lugu algab ja mis on esimese salmi sõnad.

Läksin totaalselt paanikasse, sest isegi esimesed kaks rida ei tulnud meelde. Aga lavale jõudes üritad tõrjuda mõtet, et kohe algab otse-eeter ja on võimalik ennast Eesti rahva ees täiesti idioodiks teha. Adrenaliin aitab, mobiliseerib viimased ajuraasukesed ning sõnad tulevad meelde.

Millega te väljaspool superstaarisaadet tegelete?

Praegu võtab saade suure osa ajast. Üldiselt olen ikkagi Tartu ülikooli ajakirjandustudeng ja mängin basskitarri sellises bändis nagu Triin Niitoja & John Four. Selles bändis olen olnud umbes pool aastat. Basskitarristi rollis olen väga õnnelik. Ehkki mulle meeldib olla soololaulja, naudin ka lihtsalt pillimängu.

Mis oleks superstaari saates tulemus, millega ise rahule jääksite?

Mingil hetkel tundus ahvatlev jõuda esimese viie sekka. Seniajani tundub nii, aga samal ajal ei saa keegi meist öelda, et ta sisimas ei loodaks saadet võita. Muidu oleks osaleda mõttetu. Loomulikult kaalun ja vaen oma võidušansse, aga oleksin tõesti õnnelik ka koha üle esiviisikus.

Alustuseks olen muidugi rahul sellega, kuhu praegu jõudnud olen. Oma ootusi olen juba igal juhul mitu korda ületanud.