Eesti majandust veab ikka ehitus

Statistikaameti andmetel kiirenes Eesti majanduskasv kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti ja aastases võrdluses 3,4 protsenti.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tuleb majanduskasv peamiselt kasumlikkust kasvatavast ehitussektorist, aga ka mitmest teisest valdavalt siseturgu teenindavast tegevusalast, nagu info ja side, kaubandus ning inseneri- ja tehnikategevus, mis aitavad tasakaalustada kaupade netoekspordi negatiivset mõju.

Ehkki maailma ja Euroopa majandusolukord tervikuna tänavuse suve lõpul pigem halvenes, ei muutunud ekspertide hinnangud Eesti majanduse kohta märkimisväärselt. Siinsete tarbijate kindlustunne püsis peaaegu kevadsuvisel tasemel, kuid ettevõtjate arvates olukord tööstuses mõnevõrra halvenes.

Eestimaalaste sissetulekud jätkasid kolmandas kvartalis suurenemist, kuigi palgatulu kasvutempo aeglustus maksu- ja tolliameti andmetel seitsme protsendini.

Keskmise palga kasv jätkus, aga tööhõive oma aeglustus.

Kaupade ekspordi kasv kolmandas kvartalis kiirenes. Samas import kasvas veelgi kiiremini.

«Kuigi välismaine majanduskeskkond on viimase poole aasta vältel pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid Eesti selle aasta majandusarengu kohta olnud kevadisega võrreldes optimistlikumad,» märkis Aben. «Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal.»

Analüütiku prognoosi kohaselt aeglustub järgmisel aastal renoveerimise ja taristuobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus, kuni käivitub Euroopa Liidu tõukeraha uus periood. «Järgmistes kvartalites on peamiseks riskiks nõrgenenud ootused uutele välistellimustele töötlevas tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu,» lausus Aben.