iDeal kampaania

Kaja Kallas: millal sai sõimamisest inimõigus?

Kaja Kallas märgib, et lahke ja lugupidav riik koosneb lahketest ja lugupidavatest inimestest.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu liige, eetikakoodeksi koostaja Kaja Kallas imestab oma blogi värskes sissekandes selle üle, miks peetakse loomulikuks, et riigikogu liikmed võivad ministreid sõimata või üldse avalikult inimeste kohta krõbedaid sõnu lausuda.

Kaja Kallas viitab arvamusartiklile, milles kritiseeriti riigikogu liikmete eetikakoodeksi esimest versiooni.

«Muu hulgas leiti, et säte selle kohta, et riigikogu liige võiks kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes olla lugupidav, viisakas ja osavõtlik, tasalülitab opositsiooni, sest nad ei saa enam ministreid sõimata,» kirjutab ta ning küsib: «Mis hetkest sai sõimamisest inimõigus?»

Kallas küsib oma blogis sedagi, kas konstruktiivset kriitikat ei ole võimalik muud moodi esitada kui sõimates. «Ma väidan vastupidist — kui inimest solvata, ta kapseldub ja edasine koostöö on äärmiselt keeruline,» nendib ta.

«Viimastel nädalatel on öeldud palju krõbedaid sõnu nii valitsuse kui ka erinevate inimeste aadressil. Kasutatud on nii järjest räigemaid väljendeid, otseütlemist kui ka varjatud solvanguid. Milleks see vajalik on? Kas teisiti tõesti enam ei saa?» arutleb Kallas.

Ta märgib, et on saanud palju tagasisidet ka inimestelt, kes ei vaidlusta mitte riigis tehtud otsuseid, vaid seda, kuidas nendega on suheldud. «Kui viisakad ja lugupidavad ei ole riigi kõrgemad esindajad, siis kandub selline suhtumine üle ka erinevate riigiametite ametnikele, kes muredega pöörduvates kodanikes näevad vaid segajaid.»

Kallase sõnul koosneb lahke ja lugupidav riik lahketest ja lugupidavatest inimestest. «Lugupidav suhtumine ja hea sõna aitavad ka inimest ennast. Proovige, kui hea enesetunne tekib, kui ütlete kellelegi hästi, võrreldes sellega, kui olete kedagi solvanud,» lõpetab ta.

Tagasi üles