Järgmine Viljandi pärimusmuusika festival võttis teemaks «Püha müristus», et juhtida tähelepanu pidude ja pühade pidamise rituaalidele nii meil kui mujal maailmas.
Pärimusmuusika festival pühendub rituaalidele
14. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korraldajate kinnitust mööda on väga suur osa pärimusmuusikast pühade tähistamise rituaalidega tugevalt seotud.
Eri kultuuridel on erinevad peokombed ja nende tutvustamine ongi seekordsel festivalil fookusesse võetud. Balkani pulmaorkester, indiaanitrummid ja Tiibeti munkade tantsud on vaid osa sellest, millega järgmisel suvel külalisi kostitada tahetakse.
«Vahel tundub, et ühiskonnast on püha tunne kaduma läinud, pärimuskultuuris on see aga ülimalt tähtis mõiste,» selgitas festivali programmijuht Tarmo Noormaa. «Eks aita ka tänapäeva inimest pühade meelespidamine ja tähistamine. Festival ongi pühendatud muusikale, mida mängitakse rituaalide ja tähtpäevade juurde.»
Habras ja möllav
Programmijuht rääkis, et järgmine festival on segu muusikast ja tantsust, mis võib olla vaikne ja habras, aga ka müristav ja möllav.
«Meenutame näiteks Lennart Meri dokumentaalfilmi «Toorumi pojad»: hantide karupeied kestsid neli-viis päeva ja kui palju möllu ja tralli seal juures oli, nali käis kogu aeg,» lükkab Tarmo Noormaa ümber eksiarvamuse rituaalist kui millestki vaiksest ja pühast. «Kui pole möllu ja improvisatsiooni, on tegemist surnud traditsiooniga. Loominguline suhtumine rituaali näitab elujõulisust.»
Noormaa sõnul võib rituaale leida igalt poolt ja kogu teema on mitmeti tõlgendatav.
«Loomislaulu laulmine on üks kõvemaid rituaale üldse,» tõi ta näiteks. «Sellest peegeldub muistse inimese arusaam, et kogu tegevus on oluline ja tänu sellele ilm püsti püsibki.»
Uuendused ja konkursid
Eelmisel pärimusmuusika festivalil korraldatud küsitlus tagasiside ja ettepanekute saamiseks näitas, et publikule tänavused ala piiramise uuendused meeldisid ja korraldajad jätkavad samamoodi tulevalgi aastal.
«Küsitluses osales üle 700 pärimusmuusika huvilise ja 70 protsenti nendest soovis pärimeetrit ehk piiratud festivaliala ka tuleval suvel näha,» kinnitas Eesti pärimusmuusika keskuse avalike suhete juht Erki Pruul. «Samuti arvestatakse teiste asjalike ettepanekutega, mida saabus suurel hulgal. Näiteks on plaanis pikendada aega, mille jooksul on võimalik tasuta pärimeetrisse siseneda.»
Eesti pärimusmuusika keskus kuulutas välja stipendiumikonkursi, leidmaks 2013. aasta festivali tunnuskujundust. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 7. detsember.
Samuti algas demovoor eesti artistidele, kes soovivad pärimusmuusika festivalil esineda. Pärimusmuusika festivali meeskond kutsub muusikuid üles ette valmistama kavasid, mis on inspireeritud tänavusest teemast. Konkreetsete esinejate avalikustamisega läheb veel aega.
21. Viljandi pärimusmuusika festival kestab järgmise aasta 25.—28. juulini.