Hiljutine lumi ja vahepeal valitsenud külmakraadid pole seentest jagu saanud ning keskmisest teadlikum huviline naudib hilissügisest saaki.
Seeneaeg jätkub hilise moega
13. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi ei tasu metsa minna samade lootustega kui augusti lõpul või septembri algul. Aga kes otsib, see leiab.
Mükoloog Kuulo Kalamees ütles, et kogu tänavune sügis on olnud väga heitlik: sajuta aeg vaheldumisi vihma ja lumega, külm kõrvuti soojaga.
«Tavalist hilissügist seeneaega need asjaolud aga muutnud pole,» lausus ta. «See jätkub püsivate külmade tulekuni. Soojadel talvedel olen mitut liiki söögiseeni leidnud ka jõulude ajal ning isegi jaanuaris ja veebruaris.»
Et esimest lund ja põgusat külma karta ei tasu, kinnitas ka selle loo autori seeneretk eelmisel laupäeval Põlvamaa metsa. Öösel oli õhutemperatuur akna taga langenud kuue külmakraadi ligi ning hommikul sõitma hakates oli veel paar pügalat miinust.
Põllud ja heinamaad oli härmas ning loigud jääs, kuid metsa vahele polnud tugev härmatis tungida suutnud. Nii hakkasid ka seened hästi silma, erksalt kollased kukeseened eriti. Kõik kübarakandjad olid külmunud, nii et noaga lõikamise asemel tuli neid enamasti murda või pisut sikutada. Vaid mõne pikema seene jalg oli sambla sees pehme.
Käik pakkus üle ootuste hea tulemuse: kümneliitrise pange ääreni jäi ruumi vaid väikese näpu pikkuse jagu. Tõsi, et seened olid külmunud, ei saa seda pangetäit sooja aja saagiga täpselt võrrelda, sest siis vajutavad seened üksteist mõningal määral kokku ja sama pang mahutab rohkem. Kuid siiski: saime sedapuhku kahe peale saagi, mida pärast puhastamist oli kolme-nelja liitri jagu.
Meie saagis olid enim esindatud kukeseened, suits-kollanutid ja kännumamplid. Pange läks ka mõni triibuline heinik, kuld-kukeseenik, sätendav tindik ning oliiv- ja sügislimanutt. Ühest kohast saime pisut puidu-sametkõrgeseid. Kolmandana kaasas olnud seeneline leidis lisaks tuviheiniku ja pilviku.
Üksikuid tuntud ja tundmatuid seeni hakkas silma veel, aga need olid kas söögiks kõlbmatud või lihtsalt vanad.
Et seened eelistavad liigiti eri kasvukohti ja tingimusi, võib hamba alla passivate seente valik olla paikkonniti üsna erinev. Mükoloog Kuulo Kalamees märkis praegusele aastaajale kohasena ära lilla ebaheiniku, udulehtriku ning kollaka ja lehter-kukeseene. Samuti passib aeg austerserviku, tigupanelli ja kuuse-käbikõrgese kasvamiseks.