Viimase aasta jooksul pole ma tunnetanud ministeeriumist survet Abja gümnaasiumi sulgemiseks.
Survet ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mind häiriks, kui kõik gümnasistid koondataks maakonnakeskusesse ja väiksemates linnades gümnaasiumid kaoksid. Selline hariduspoliitika ei tundu mulle jätkusuutlik, sest kui tahame Eestis minna üle teadmistepõhisele majandusele, peab meil olema tugev gümnaasiumivõrk.
Loomulikult saab väikseid omavalitsusi survestada gümnaasiumi sulgema rahastamise kaudu, ainult et see muudaks ka põhikooli nõrgemaks. Kui Abjast kaotada gümnaasiumiosa, tekib küsimus, kuidas leida tööd neile erialaspetsialistidele, kes õpetavad praegu nii põhikooli vanemaid klasse kui gümnasiste. Nende töökoormus väheneks ja tekiks oht neist ilma jääda.
Sellisel juhul võib andekal ja võimekal õpilasel tekkida juba seitsmendas klassis vajadus minna suuremasse kooli, et olla valmis gümnaasiumi astuma. Ministeeriumi soov lõpetada väikseid gümnaasiume toob kaasa mõningate põhikoolide kehvemaks muutumise.
Minu arvates ei pea iga natukese aja järel uut reformiplaani välja mõtlema. Mõni asi võib ka omasoodu areneda.