Kümmekond aastat Ameerika idarannikul Marylandi osariigis elanud viljandlanna Anneli Hurda sõnul võib sealses tänavapildis igal sammul tajuda, et täna valitakse USA-le 45. presidenti.
Viljandlane USA-s: võitlus on tuline
6. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Hurt, kui palju on teile viimastel nädalatel teie kodulinna Annapolise tänavail valimisplakateid silma hakanud?
No ikka väga palju. Kõik tänavanurgad on neid täis ning tele- ja raadiojaamades jooksevad pidevalt reklaamid. Samuti räägitakse sellest aina uudistes. Ehk ainult selle tõttu, et meid tabas eelmisel nädalal orkaan Sandy, tõmmati valimiste teemaga vahepeal veidi tagasi, aga et nüüd on torm möödas, läheb kõik vanaviisi edasi.
Kui tõsiselt räägiti võimalusest orkaani tõttu valimised edasi lükata?
Enne tormi räägiti küll, et kui asi läheb väga-väga hulluks, on niisugune võimalus reaalne. Aga nüüd on selge, et selleks pole vajadust. Ainsad kohad, kus orkaani tagajärjed annavad seniajani tunda, on põhja poole jäävad New Yorgi linn ja New Jersey osariik.
Kui kõvasti Sandy teie kodu ümbrust räsis?
Mitte väga kõvasti. Palju oli murtud puid, mitmel pool oli elekter ära ja lapsed ei saanud kaks päeva kooli. Aga õnneks polnud suuri üleujutusi. Meil vedas.
Kui ma õigesti mäletan, on Maryland traditsiooniliselt olnud demokraate ehk praegusel juhul president Barack Obamat pooldav osariik.
Täpselt nii. Laias laastus on siin kolm Barack Obama häält ühe Mitt Romney hääle vastu. Ses mõttes ei tohiks mingit üllatust tulla. Küll aga on küsimus, missugune on tulemus näiteks Ohios ja Iowas — neid peetakse võtmeosariikideks, kes võivad tulemust ühele või teisele poole kallutada. Kokku pidavat olema 14 osariiki, kus tulemust ei saa veel kindlalt ette ennustada. Seepärast on võitlus väga tasavägine, võib-olla ainult juuksekarva võrra Obama juhib.
Teie ise ei ole USA kodanik ega saa seetõttu valida. Aga millise mulje kandidaatide kampaaniad on teile jätnud?
Siinsed kampaaniad on oma iseloomult väga negatiivsed. Vastaskandidaate halvustatakse halastamatult, eriti sel korral.
Näiteks rünnatakse Romneyt tema rikkuse tõttu. Tõsi, rusikareegel ütleb, et kui sa tahad saada Ameerika presidendiks, pead olema miljonär, aga Romney on kohe eriti rikas. See häirib paljusid, nagu ka see, et tema firma on kasutanud palju võõrtööjõudu. Pealegi ei tahtnud ta oma tuludeklaratsiooni avaldada ning rahvas hakkas küsima, mis tal varjata on.
Obama puhul on jällegi väga palju kriitikat saanud tema tervishoiuprogramm Obama Care.
Kuivõrd erinev on Eesti ja USA inimeste suhtumine oma maa valimistesse?
Ma arvan, et eestlased on oma poliitikaga rohkem kursis. Eesti on väike ja seepärast lähevad niisugused teemad inimestele rohkem korda. Eestlased tahavad olla haritumad ja ise protsessidest aru saada. Ameerikas minnakse sagedamini vooluga kaasa.
Suhtlete sageli ka seal elavate teiste eestlastega. Keda nemad parema meelega järgmise Ameerika presidendina näevad?
Pigem ikka Obamat. Ja mis siin salata: eks oma mõju ole sellelgi, et demokraadid on olnud alati immigrantide suhtes liberaalsemad. Nii mõnigi ootab, et demokraatide juhtimisel võetakse vastu uus seadus, mis annab neile immigrantidele, kes pole oma pabereid seni korda saanud, niinimetatud amnestia.
Kui sageli te üldse omavahel sealsest poliitikast räägite?
Mitte väga sageli. Pigem vaatavad kõik internetist Eesti saateid ja loevad Eesti ajalehti.