Täna pannakse Tartus Eesti meistri medal kaela kolmele Viljandi veemotoklubi Nord sõitjale, alaliidu aasta parima noorena võtab tunnustuse vastu Paul Zujenkov ja tunnustuse osaliseks saab ka siinse klubi eestvedaja Aivar Kommisaar kui noorte juhendaja.
Võistlusterohke aasta on toonud Viljandi veemotosportlastele Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt seitse medalit ning lisaks kolm Eesti ja Baltimaade meistri tiitlit.
Aivar Kommisaar tõdes, et märkimisväärne hulk rahvusvaheliste mõõduvõttude medaleid annab põhjust seljataha jäänud hooajaga rahul olla. Tõsi, kõige kirkamat suurvõistluste medalit klubi Nord liikmetel tänavu saada ei õnnestunud, ent üha tihedamaks muutuv konkurents nii mujal peetavatel kui kodustel võistlustel tõstab kahvatumate medalite kaalu.
Eesti veemotoliidu peasekretäri Algo Kuusi sõnul on veemotosport Eestis ja Euroopas üldse jõudsalt populaarsust kogunud.
«Rõõmu valmistab just noorema põlvkonna huvi. Kui paaril eelmisel hooajal püsis Eestis noorteklassi sõitjate arv suhteliselt stabiilne ja nad võis üles lugeda kahe käe sõrmedel, siis sel aastal seda enam teha ei saanud. Esimest hooaega võistlevaid noori oli rajal neli,» rääkis Kuus.
Debütante oli tänavu viljandlastegi seas. Gregor Eevardi esimene täispikk hooaeg päädis Eesti JT-250 klassi meistri tiitliga. Noormehel ei õnnestunud küll ühtegi meistrivõistluste etappi võita, ent kullasära tõi talle stabiilsus. «Rahvusvahelistelt võistlustelt on tal veel vara medaleid oodata, sest kogemusi on vähevõitu,» nentis Aivar Kommisaar.
Eesti meistrivõistluste sarja teises noorteklassis GT-15 võttis kulla Paul Zujenkov. Rahvusvahelisel areenil oli just tema kõige kopsakama saagiga viljandlane. Kahetaktilise mootoriga ehk JT-250 klassi ja neljataktilise mootoriga ehk GT-15 klassi Euroopa meistrivõistlustelt teenis ta hõbeda ning maailmameistrivõistlustel pälvis mõlemas klassis pronksi.
Algo Kuusi jutu järgi liigub maailma veemotosport standardmootoritega paatide puhul jõuliselt nii-öelda rohelist liini pidi ehk neljataktiliste jõuallikate suunas. «Lähiaastatel siiski kahetaktilistele veel kadu ei ennustata,» selgitas ta.
Euroopa ja maailmameistrivõistlustel tänavu omas paadiklassis T-550 pronksiga hoolealustele eeskuju näidanud Aivar Kommisaar tõdes, et kahe paralleelse noorteklassi ülalpidamine tähendab märkimisväärseid kulutusi, sest eri mootorid eeldavad ka isemoodi paate. «Jõulisem neljataktiline on väiksema, kahetaktiline suurema kiirendusvõimega ja seetõttu on ka paadid erinevad.»
Eesti 2012. aasta GT-30 klassi meistrina võtab tänaõhtusel hooaja lõpetamisel õnnitlusi vastu kolmaski Aivar Kommisaare juhendamisel ja toel võistlev Nordi liige Matthias Agur. Mullu veel noorteklassi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid noppinud viljandlase esimene hooaeg täiskasvanute konkurentsis päädis Saksamaal peetud T-550 klassi Euroopa meistrivõistlustel hõbedaga.
Norras asetleidnud GT-30 klassi Euroopa meistrivõistlused lõppesid Agurile paraku diskvalifitseerimisega. «Seal oli võistluskorraldus nii vilets, et sellest polegi mõtet kõnelda,» ütles Aivar Kommisaar, kes tunamullu oli Viljandis peetud maailmameistrivõistluste organiseerijate seas.
Kommisaare ütlemist mööda jäi lõppenud hooajast enim kripeldama see, et Paul Zujenkov pidi JT-250 maailmameistrivõistlustel leppima pronksiga, sest vajaka jäi nii õnnest kui sõidutarkusest.
«Meie paat sai kaks korda vett, märg mootor kaotab aga töövõimet. Kui ajasõidul keeras Pauli paadi kummuli veidi ootamatult rajale tulnud laine, millesse ta valesti sisse sõitis, siis ühel võistlussõidul ajas selle ümber venelasest konkurent,» meenutas Kommisaar. «Pole kahtlust, et olime Ukrainas kullavõiduks võimelised, lihtsalt ei õnnestunud.»
Tänaseks on viljandlased nagu kõik konkurendidki võistluspaadid riiulisse lükanud ning usinamad nende jõuallikad töölaual juppideks harutanud. Noored sõitjad on aga kupatatud jõusaali rammu koguma.
«Ei ole see sõitmine nii kerge, nagu kõrvalt paistab, vaid eeldab päris korralikku füüsist, väsimusest hakkavad sõitjad eksima,» lausus Kommisaar.