Vaatasin hiljuti Eesti Televisiooni «Erisaadet», milles oli külas keskerakondlane Heimar Lenk. Too kirjeldas värvikalt tuntud poliitikute näoilmeid, mille järgi võib neid valetamiselt tabada. Kui Lengil paluti kirjeldada, missugune näeb välja vassiv Edgar Savisaar, vastas ta piinlikkust tundmata: «Savisaar ei valeta kunagi.»
Umbes sama juhtus TV3 pühapäevastes «Seitsmestes uudistes» Igor Gräzini ja
Aivar Riisalu nädalakokkuvõtte ajal. Kui jutuks tuli Keskerakonna liidri tegevus, hoidus Riisalu igasugusest kriitikast oma parteijuhi kohta, päästes end piinlikust olukorrast väitega, et ta pole just alati Savisaarega nõus olnud.
Kõrvaltvaatajana ei jää mul ühestki parteist nii kehva muljet kui Keskerakonnast ja seda just liidri kompromissitu kummardamise pärast.
Teiste parteide tipptegelased ütlevad aeg-ajalt ikka mõne krõbeda sõna erakonnakaaslaste või aetava päevapoliitika kohta, aga Savisaare jüngrite ridades seda ei juhtu.
Nii tundubki, et Keskerakonnas valitseb küll sõnavabadus, kuid ainult Ansipi valitsuse kirumisel.