Kes meist poleks aeg-ajalt otsinud oma mobiiltelefoni ja mõnikord tõdenud, et on selle alatiseks kaotanud. Hea on teada, et aparaadi kadumine ei tähenda tingimata vanast numbrist ilmajäämist ja mõnikord saab seda otsida isegi arvuti tagant tõusmata.
Kadunud mobiili saab otsida arvutis
5. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Levinud on teadmine, et mobiili kadumise korral tuleb kiiresti helistada kliendiinfosse ja number sulgeda. Paraku kaob nii võimalus otsida oma telefoni sellele helistades ja leidja ei saa teha mobiili omanikku kindlaks, valides mõne selles leiduva numbri.
«Et otsustada, kas sulgeda number või mitte, peab igaüks mõtlema, kas loodab inimeste heatahtlikkusele või kardab numbri pahatahtlikku tarvitamist,» tõdes EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.
Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt soovitas esialgu sulgeda SIM-kaardi asemel üksnes väljuvad kõned, et kuritahtlik kasutaja ei saaks eritariifiga numbril helistades teha suurt arvet.
Kindlasti aitab telefoni asukohta leida positsioneerimine. EMT ja Elisa kliendid saavad positsioneerida ise, kuid Tele2 valinutel see võimalus veel puudub. Lepingulistel klientidel on võimalik oma numbrit positsioneerida iseteeninduses, selle asemel et tellida eraldi teenus, kuid kõnekaardi omanikel on vaja eelregistreeruda.
«Meie pere leidis niiviisi üles lapse telefoni: see oli teel koolist koju kukkunud taskust suurde ilusasse lehehunnikusse. Positsioneerisime telefoni, nägime ära selle asukoha, läksime kohale ja helistasime lapse numbril,» rääkis Sepp.
Nutitelefonidel saab kasutada mitmesuguseid leidmise rakendusi. Hiljuti levis Facebookis lugu, kuidas kaotatud aparaadi omanik oli seadistanud selle saatma kõiki tehtud pilte oma e-postkasti. Tema üllatuseks jõudsid sinna mingil ajal tundmatute inimeste pildid. Mobiili kaotanu palus Facebookis, et tal aidataks piltidel olijad tuvastada.
Kui leiate mobiili
Mõnikord juhtub vastupidi: leiate võõra mobiili, aga sellelt ei saa omaniku kindlakstegemiseks helistada.
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski soovitas neil puhkudel SIM-kaardi välja võtta, teha kindlaks operaator, viia telefon selle firma esindusse ja lasta sideoperaatoril endal klient üles leida. «Lepingulise kliendi puhul toimib see hästi, kuid kõnekaardi omanikku tuvastada on keerulisem,» lisas ta.
Kaja Sepp tõdes, et väljalülitatud mobiili korral on leidjal omanikku keeruline otsida. «Arvestades, et paljud inimesed ei vaheta algset PIN-koodi, võiks proovida telefoni sisse lülitada operaatorite koode kasutades,» andis ta nõu.
EMT-l on see 0000 ja Elisal 1234, aga Tele2-l on turvalisust silmas pidades igal kliendil oma kood ja seda võimalust kasutada ei saa.
«Kui telefon töötab EMT või Elisa võrgus ja inimene pole PIN-koodi muutnud, võib seega õnnestuda lülitada mobiil sisse ja otsida omanikku telefoniraamatu kaudu,» rääkis Sepp. «Paraku võib see olla halb mõte: ehk on juba proovitud PIN-koodi sisestada ja kolmandal korral blokite selle. Kui politsei hiljem omaniku leiab, peab omanik selle PUK-koodiga lukust lahti tegema.»
Mõistagi tasub siis, kui leiate telefoni asutusest või poest, anda see mõnele töötajale ja loota, et omanik oskab sellele järele tulla.
Saarvelt lisas soovituse viia leitud telefon politseisse, mis saab iga telefoni individuaalse IMEI-koodi järgi vaadata, kellele seade tagastada.
Politsei poole tasub pöörduda neilgi, kes kahtlustavad, et nende mobiil on varastatud. «Vargusest jääv jälg pole tähtis ainult statistikas: mitmest juhtumist moodustuv muster aitab politseil mõnikord tabada pikka aega tegutsenud telefonivargaid,» selgitas Sepp.
Kaotatud asjade otsimisega politsei ei tegele, aga kui leidja on telefoni sinna viinud, võite selle kätte saada. Leitud esemeid näeb politsei- ja piirivalveameti kodulehel rubriigis «Politsei palub abi». Eile oli seal muu hulgas üleval neli Viljandi maakonnast leitud mobiili.
Must nimekiri
Omanik võib lasta operaatoril panna kaotatud telefoni musta nimekirja. «Musta nimekirja lisatakse mobiiltelefonide seerianumbrid ehk IMEI-koodid, mille järgi operaatoril on võimalik telefon oma võrgus tuvastada ja teenus sulgeda,» seletas Marika Raiski. «Millise sideoperaatori SIM-kaart mobiiltelefoni ka ei sisestataks, selle aparaadi puhul ei hakka teenused Eestis toimima üheski võrgus.»
Tuleb siiski arvestada, et politseil pole võimalik musta nimekirja kantud telefoni IMEI järgi otsida.
«Põrandaalustes töökodades saab telefonide IMEI-d küll muuta, kuid see tähendab, et vargal või pahatahtlikul leidjal, kes ei kavatse telefoni tagastada, tuleb näha vaeva ja kanda kulusid,» rääkis Kaja Sepp. «Mina soovitan kasutada musta nimekirja kandmise varianti alles siis, kui olete lõplikult kaotanud lootuse aparaat leida või tagasi saada.»
Mustas nimekirjas olevate telefonide nimekiri on üleval tehnilise järelevalve ameti kodulehel. «Kui keegi pakub kasutatud mobiili müüa, tasub sealt enne kontrollida, kas see pole varastatud,» soovitas Hans Saarvelt.
Numbrid jäävad alles
Telefoni kadumise korral võib rahalisest kaotusest valusamgi olla salvestatud numbritest ilmajäämine. Selle ennetamiseks on mitu moodust.
«Kõige targem on teha mobiiltelefoninumbritest aegsasti koopia ja salvestada arvutisse. Samuti on võimalik sünkroniseerida numbrid meilikeskkonnaga Microsoft Outlook. Sinna jäävad need alles ja neid saab tõmmata uuesti mobiiltelefoni,» rääkis Marika Raiski.
Nutitelefonidega on kontaktide haldust ja arvutiga sünkroniseerimist lihtne teha ja see on abiks ka siis, kui vahetate telefoni: kõik kontaktid saab tõmmata vähese vaevaga uude telefoni.
Kui telefon kaob, on võimalik jätta oma vana number alles. Lepingulise numbri puhul on see lihtne, kõnekaardi korral keerulisem. «Et kõnekaardi kasutajad on operaatorile anonüümsed, tuleb aparaadi kadumise korral tõendada, et number ikka kuulus sellele inimesele ja tema kasutas seda,» selgitas Hans Saarvelt.
Kõnekaardi andmed tasub esinduses või e-teeninduses registreerida, siis on hiljem lihtsam tõestada, et kadunud numbrit kasutasite just teie või oli kasutaja teie laps. Tõestada saab ka muud moodi, näiteks täpselt teades, millisel numbril kaotsi läinud mobiililt viimati helistati.
Täpset statistikat, kes ja kui tihti telefone kaotab, ei ole küll peetud, kuid on teada, et enim juhtub seda lastel.
«Kõige sagedamini kaob või varastatakse lapse mobiil garderoobi või trennisaali kapist,» märkis Hans Saarvelt. «On juhtunud, et leidja või varas kuritarvitab koolis kellegi telefoni: tellib näiteks tasulisi teenuseid. Algkoolilapsele ostetud kalli seadme vastu võib ebaaus inimene suurt huvi tunda.»
Marika Raiski nentis samuti, et lapsed kaotavad mobiiltelefone sageli, seepärast ostab osa vanemaid neile ainult kõnekomplekti, mille puhul saab odavalt telefoni ja tasuta kõneaega.
«Osa täiskasvanuidki ostab odava kõnekomplekti: nad teavad, et kaotavad telefone keskmisest sagedamini,» rääkis ta. «Kindlasti võib öelda, et kergemini kipuvad klientidel mobiilid kaduma suurte pühade, nagu jaanipäeva ja aastavahetuse ajal.»
PANGE TÄHELE!
Viis asja, mida telefoni kadumise kohta meeles pidada.
• Kadunud mobiili (või sellega kauaks õue jäänud last) saab otsida EMT ja Elisa iseteeninduses numbrit positsioneerides.
• Kui telefon kaob, on võimalik oma vana number alles jätta. Lepingulise numbri puhul on see lihtne, kõnekaardi korral keerulisem.
• Telefoniraamatus olevate numbrite kadumise vältimiseks tasub teha neist koopia ja salvestada oma arvutisse.
• Kõige sagedamini kaovad mobiilid jaanipäeva ja aastavahetuse aegu.
• Leitud mobiilid on üleval politsei- ja piirivalveameti kodulehel.
Allikad: mobiilsideoperaatorid, «Pärnu Postimees»