Ene Ergma valiti eile juba kuuendat korda riigikogu esimeheks, kuigi valitsuskoalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid olid veel nädala algul seisukohal, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuulub inimesi, kes saaksid selle tööga senisest juhist paremini hakkama. «Küsimus on eelkõige riigikogu juhatuse rollis riigikogu maine kujundajana. Mitmeski avalikus debatis oleks juhatus saanud käituda oluliselt paremini,» ütles sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor.
Seda, et võimuliit püüab kõnealuses küsimuses suuremast löömingust hoiduda, võis arvata, sest majanduslanguse ajel on päevakorral märksa raskemaid teemasid. Ometi ei tohi sotside kõhklusi tähelepanuta jätta, sest tegu on esimese korraga, kui keegi parlamendis endas leidis, et juhatus pole mitmele riigikogu mainet räsinud skandaalile päris adekvaatselt reageerinud.
Ene Ergma ütles eile pärast tagasivalimist, et parlamendi maine ei sõltu mitte riigikogu juhist, vaid selle liikmetest. Jah, tal on õigus, sest seadusest tulenevalt on Eestis parlamendi liikmed sõltumatud ja otsustavad lõppkokkuvõttes ikkagi ise, mille poolt hääletada ja kuidas avalikkuse ees käituda. See, milliseid sõnu keegi ajakirjanikega suheldes kasutab või millele oma kuluhüvitisi raiskab, pole tõesti Ergma öelda.
Teisalt on parlamendi juhatusel siiski väga kaalukas roll standardite loojana. Üks asi on istungitel haamrit vibutada ning eelnõude läbitöötamises osaleda, hoopis teine aga avalikkusega dialoogi otsida. Selle poolest on praegune juhatus tõesti liiga loid olnud, kuigi ei saa just öelda, et varasemad agaramalt oleksid esinenud.
Mitmes aspektis sarnaneb riigikogu esimehe amet presidendi omaga. Ka riigipea volitused on Eestis suhteliselt piiratud, kuid ometigi oodatakse presidendilt sihinäitamist ja otsuste arvustamist. Selles osas on Ene Ergmal arenguruumi küllaga.