Akadeemia õpilaste arv võib väheneda 300 võrra

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriakadeemia nõukogu andis esmaspäevasel istungil kooli akadeemilistele osakondadele loa moodustada olemasolevate õppekavade liitmise teel kolm uut õppekava. Ühtlasi anti nõusolek infohariduse osakond Tartusse üle viia.
Kultuuriakadeemia nõukogu andis esmaspäevasel istungil kooli akadeemilistele osakondadele loa moodustada olemasolevate õppekavade liitmise teel kolm uut õppekava. Ühtlasi anti nõusolek infohariduse osakond Tartusse üle viia. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui Viljandi kultuuriakadeemia nõukogu üleeilsel istungil heaks kiidetud ettepanekud teoks saavad, viiakse infohariduse osakond Tartusse ning akadeemias moodustatakse kaks uut õppekava.

Esmaspäeval maha istunud nõukogu andis loa jätkata kolme uue õppekava loomist seniste õppekavade liitmise teel. Akadeemilised osakonnad liidavad raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava info- ja dokumendihalduse omaga, pärimusmuusika õppekava džässmuusika omaga ning tantsukunsti õppekava teatrikunsti omaga.

Nagu kinnitas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Harry Illak, ei tähenda  liitmine, et mõni õppesuund kaob. Õppetöö ja -korraldus peaks sellega muutuma efektiivsemaks.

Idee kohaselt hakatakse Viljandi kultuuriakadeemias õpetama siiski kahe uue õppekava üliõpilasi, sest nõukogu istungil anti ka nõusolek läbirääkimisteks, mille tulemusena võiks infohariduse osakonna õppekavad minna Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnale. Infohariduse osakonna alla kuuluvad raamatukogundus ja infokeskkonnad ning info- ja dokumendihaldus. Neid õpib kultuuriakadeemia ligemale 1100 tudengist umbes 300.

Õppekavad on plaanis liita ja infohariduse osakond üle viia juba järgmisel õppeaastal.

Kõrgharidusreformi tõukel

Harry Illak kinnitas, et tõuke eespool loetletud muudatuste tegemiseks andis käimasolev kõrgharidusreform. Tõenäoliselt oleks tema sõnul ka reformita jõutud lähiaastatel tõdemuseni, et õppekavadega seonduv tuleb kriitilise pilguga üle vaadata.

Illak selgitas, et ehkki Eesti kõrgkoolide rektorid on kõrgharidusreformi ühe peamise eesmärgi, haridusasutuste vastutusvaldkondade määramise asjus juba eelläbirääkimisi pidanud, istuvad nad ühiselt laua taha käesoleva kuu keskpaiku. Seega ei saa veel täie kindlusega öelda, kas ja millal infohariduse Tartusse kolimine teoks saab.

«Nõukogu antud volitust on vaja selleks, et Tartu ülikooli esindajad saaksid teiste ülikoolide rektoritele ja haridusministrile läbirääkimiste ajal ette näidata, milliseid samme oleme valmis astuma,» lausus Harry Illak.

Tema ütlemist mööda viiakse osakond ideaalis üle juba järgmiseks aastaks, kuid vajaduse korral võidakse protsessi pikendada.

«Ülepea kiirustamist kindlasti ei ole, kuid samas on selge, et mida pikem on üleminek, seda kulukamaks see läheb,» arutles Illak. Ta lisas, et veel ei ole selge ka see, kas kõigil praegu infohariduse osakonnas õppivatel tudengitel õnnestub kool Viljandis ära lõpetada või asutakse läbi rääkima, et nad saaksid õppetööd Tartus jätkata.

Kas arv loeb?

Rääkides argumentidest, mis kõnelevad infohariduse osakonna üleviimise kasuks, nentis Harry Illak, et selles valdkonnas on tööandjad ja erialane kompetentsus koondunud Tartusse.

Praegu õpetab infohariduse osakonnas kümme põhikohaga õppejõudu, kellest viis elavad Viljandis ja viis Tartus. Käsunduslepinguga loenguid andvad lektorid on aga valdavalt pärit Tartust.

«Tartu ülikooli tervisele üldisemalt oleks asjade selline käik kasulik,» võttis õppedirektor kokku.

Tema hinnangul ei saa praegu ligemale 1100 üliõpilasega kultuuriakadeemia tugevus ja jätkusuutlikkus õpilaste arvu kahanemisega kannatada. «Pigem on tegemist emotsionaalse faktoriga,» leidis ta.

Harry Illak märkis, et kõrgharidusreformiga muutuv ülikoolide rahastamise süsteem väärtustab õppetöö kvalitatiivseid näitajaid rohkem kui senine kord. Tema käsitlust mööda tähendab see, et edaspidi pole enam nii tähtis õpilaste arv kui nominaalajaga lõpetavate tudengite osa, õppe kvaliteet ja muu säärane.

Identiteet lisab kindlust

Augustikuus Tartu ülikooli rektori Volli Kalmuga kohtunud ja temaga kultuuriakadeemia tuleviku üle arutlenud Viljandi maavanem Lembit Kruuse tõi välja, et üliõpilaste arvu vähendamine muudab püsikulude tasumise õppeasutusele küll mõnevõrra koormavamaks, kuid üldisemas plaanis ta mõistab sellist sammu.

Kruuse ütlemist mööda sisendab talle kindlustunnet tõik, et kultuuriakadeemia on kohaliku kultuuri edasikandjana selge identiteediga õppeasutus. Seetõttu ei usu maavanem, et akadeemiat võiks tabada sama saatus nagu Tartu ülikooli Türi kolledžit, mis eelmisel aastal suleti.

«Kultuuriakadeemia jätkusuutlikkuse pärast ei ole põhjust muretseda,» leidis Lembit Kruuse.

Ka Harry Illak on seda meelt, et muudatusi ei tasu jälgida negatiivse eelhäälestusega. «Pigem on kahjulik, kui me toimuvat ülearu dramatiseerime. Seda nii kultuuriakadeemiale kui Viljandile üldisemalt,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles