Talupidajate liit tahab 25. märtsi nimetada talude kadumise päevaks

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüditamise järel jäi palju talukohti ilma hooleks.
Küüditamise järel jäi palju talukohti ilma hooleks. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Talupidajate keskliidu juhatus nentis märtsiküüditamise 60. aastapäeva puhul tehtud avalduses, et 1949. aasta 25. märtsi võib pidada talumajanduse hävitamise alguseks Eestis.


«Just sellel saatuslikul ööl algas talurahva massiline küüditamine Siberisse ja murti vabade talupoegade vastupanu,» meenutas juhatus. Küüditamise eesmärk oli vähendada rahva vastupanuvõimet okupatsioonivõimudele ja luua kuulekas, ärahirmutatud, manipuleeritav tööliste mass.

Keskliit lisas, et 25. märts oli pöördelise tähendusega Eesti põllumajanduse ja maarahva ajaloos. Pärast suurküüditamist asusid järelejäänud nõukogude propaganda järgi vabatahtlikult asutama ühisomandil põhinevaid kolhoose. Seetõttu võiks liidu hinnangul seda päeva mälestada kui Eesti talude likvideerimise päeva.

Juhatus lisas, et 20 aastat pärast talude taastamise algust Eestis võib tõdeda, et kahjuks pole lootused luua taluperedest lähtuv uus ettevõtjate kiht, tagamaks riigi julgeolek, kaitsevõime ja mitmekesine maamajandus, täiel määral täitunud.

«Industriaalsed põllumajanduslikud suurettevõtted, mida müüakse sageli välismaiste ärimeeste vahel käest kätte, tõrjuvad eestlust tootvaid ja omariiklikkust ning stabiilsust kindlustavaid talusid,» leiab keskliit. «Õnneks on ühiskond lõpuks mõistnud talude tähtsust rahva püsimajäämise seisukohast vaadatuna. Eelseisvad sammud tuleks teha eelkõige talude positsiooni tugevdamiseks Eestis.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles