Äärmuslased õhutavad usklikke mässama

Pärast seda, kui internetis sai avalikuks USA-s vändatud pilafilmi «Moslemite süütus» treiler, rullus üle maailma moslemite protestilaine. Foto: Reuters

Islamit naeruvääristavast pilafilmist vihale aetud moslemid on mitme päeva vältel üle maailma korraldanud vägivaldseid väljaastumisi.

Et film valmis Ameerika Ühendriikides, on protestijate peamiseks vihaobjektiks just selle riigi saatkonnad. Nii tappis rahvahulk eelmisel nädalal Liibüas Banghāzīs USA konsulaadis neli diplomaati, kaasa arvatud suursaadik Chris­ Stevensi. Samal õhtul õnnestus Egiptuses Kairo saatkonnas märatsejatel maha tirida ameeriklaste riigilipp ja asendada see islamistide musta plaguga. Eile langes saatkond rünnaku alla Jeemeni pealinnas Sanās.

Assürioloogi ja tõlkija Amar Annuse selgituse kohaselt on pinged kasvanud esiteks seetõttu, et moslemid pole selliste naljadega harjunud. Teiseks leidub mitmel pool äärmuslikke usujuhte, kes õhutavad inimeste viha poliitilistel eesmärkidel.

Vähe sellest, et tuhanded moslemid on juba mõnda aega pilafilmi vastu tuliselt meelt avaldanud, valas üks Prantsusmaa ajaleht üleeile õli tulle sellega, et avaldas järjekordse portsu karikatuure, mis kujutavad prohvet Muhamedi. Amar Annus, miks Muhamedi kujutada ei tohi?

Islami kunstis kehtib üldine pildikeeld. Kui te vaatate mõnes mošees ringi, siis panete kindlasti tähele, et seal põhinevad kõik kaunistused ornamentikal. Selline reegel tuleneb piibli vanast testamendist, kus on öeldud, et jumalat ei tohi kujutada. See põhimõte on jõudnud ka islamisse.

Jah, eks tänapäeva araabia maades ole samuti sellist kunsti, mis inimesi kujutab, aga prohvet Muhamedi kujutamist peetakse endiselt usukäskude eiramiseks. Eriti ajab usklikke vihale see, kui seda tehakse karikatuuri vormis.

Miks moslemid on valmis meie mõistes tühiste rumalate naljade pärast mässama? Kristlased taluvad samalaadseid nähtusi rahulikumalt.

Selle pärast, et kristlikes kultuurides on niisuguste asjadega rohkem harjutud. Samas pole see alati nii olnud. Meenutagem, mis juhtus 1979. aastal, kui Monty Python tegi Kristust äraspidiselt kujutava filmi «Briani elu». Ka siis seisid inimhulgad nii Euroopas kui Ameerikas kinode ees ja nõudsid film keelustamist. Samamoodi suutis kirik 1990. aastatel Eesti kauplustest välja ajada õllesordi Kurat. Ja tuntud erootikaajakiri «Maarja» muudeti kiriku nõudmisel «Maa­jaks». Nii et samalaadseid juhtumeid on meil võtta ka seoses kristlusega, ehkki tõesti mitte nõnda laias skaalas.

Tahtmata laskuda rumalatesse üldistustesse, tundub mulle siiski, et moslemid on oma usu nimel rohkemaks valmis.

Tuleb tähele panna, et vägivaldsete rahutuste korraldajad ja neis osalejad on tavaliselt ikka need kõige radikaalsemad moslemid. Pealegi õhutatakse selliseid rahvaliikumisi sageli poliitilistel kaalutlustel.

Et asi oleks paremini mõistetav, võime siin ilmeka paralleelina välja tuua meie enda kodumaise juhtumi, kus Tallinnas Tõnismäelt viidi ära üks kuju ja see pani massid kesklinnas märatsema. Me ei tea, kas see oli spontaanne tegevus või oli selle juures mängus kellegi korraldav käsi.

Kui ohtlikuks te praegust olukorda peate? Kas siit võib välja kasvada mõni veelgi suurem ja verisem konflikt?

Põhiline mure peitub Iraani ja Iisraeli vastasseisus. Kõik muu sõltub sellest. Araabia maades on praegu palju segadust ja oleks kahju küll, kui sellest kasvaks välja relvakonflikt. Aga raske on midagi konkreetset ennustada.

Miks protestijate viha on suunatud ühe konkreetse riigi, Ameerika Ühendriikide vastu, mitte aga karikatuuride ja filmi tegijate vastu?­

Sest ameeriklased toetavad Iisraeli, ilma nendeta poleks ilmselt Iisraeli riigi olemasolu võimalik. Aga sellele vaatavad paljud moslemid kui rängale ebaõiglusele.

Mis juhtuks, kui mõni Eesti ajaleht võtaks praegu avaldada prohvet Muhamedi karikatuure?

Kui leidub keegi, kes tahab sellele reageerida, võib paras pahandus tekkida. Alles äsja oli üsna ulatuslik skandaal, kui «Eesti Ekspress» avaldas juuditeemalise karikatuuri ning Wiesenthali keskus ja isegi Venemaa sellele reageerisid. Niisiis, kui kellelgi on huvi Eestit halvas valguses näidata, siis annaks niisugune tegu ainest küll.