Suvi ja pikemad puhkused on Saksamaal läbi saanud, kuid et ilm on olnud suhteliselt kehv ja sakslased on ülikorralikud töötajad, pole neist paljudel õnnestunudki end välja puhata.
Sakslased ei oska hästi puhata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lübeckis pakkus suvi palju tegevust ning linna lähedal asuvas Travemünde rannas oli nii kohalikke kui turiste ka kehvema ilmaga. Travemündes korraldati mitu publikumagnetina mõjunud festivali, millest suurimal, juuli lõpul 123. korda peetud Travemünde nädalal oli hinnanguliselt sada tuhat külastajat.
25. augustil nautisid 35 000 inimest Lübecki muuseumiööd: muuseumid olid avatud südaööni, nautida võis põnevaid teatrietendusi, ettelugemisi ja kontserte. Samal päeval sai Trave jõel kaasa elada iga-aastasele draakonipaatide võistlusele. Selles osalevad ettevõtete esindusvõistkonnad ja peale kiiruse hinnatakse originaalseid kostüüme.
Vist peaaegu igale eestlasele vähemalt nime poolest tuntud Lübeck on sakslaste ning kaugemategi külaliste seas eelistatud turismilinn — ennekõike suviti. Kui vanalinn ja muuseumid on läbi käidud, saab proovida poolest maist poole septembrini avatud kolme looduslikku või tehislikku ujumisbasseini.
Paljud suunduvad ujuma Travemünde randa, mis nagu teised Lübecki lähedased mererannad, Scharbeutz ja rikkamatele mõeldud Timmendorf küsivad Saksamaal peaaegu igal pool levinud rannapiletit.
Travemünde teatas lehes, et jalutama minna võib mere ääres ka tasuta. See polegi nii tavaline: pilet maksab enamasti kolme euro ringis ja päevas teenivad ranna haldajad sellega päris kena summa, millele lisandub rannakorvi üürimise tasu. Tänavu valmis mere ääres uus promenaad, mis peaks patseerijaid juurdegi tooma.
«Lübecker Nachrichten» kirjutas, et kuigi puhkusemaailmameistritena tuntud sakslased peaksid olema pärast enamasti augustis võetavat puhkust igati lõõgastunud, on paljud kaotanud oskuse end lõdvaks lasta. Iga viies haigekassa küsitlusele vastanu teatas, et ei saa end ka puhates kohustustest välja lülitada, ning paljudel tuli isegi mõneks ajaks tööle naasta või ametiasju ajada.
Põhilise stressiallikana nimetas 28 protsenti küsitletuid halba ilma, kusjuures minu tähelepanekute järgi oli Lübeckis juunis kõigest kaks hommikust õhtuni täiesti päikesepaistelist ilma.
Ligi kolmandik küsitlusele vastanuid oli puhkuse ajal haigeks jäänud, õnnetusse sattunud või kannatas kõhutõve, päikesepõletuse või psüühikaprobleemide all.
Bremeni kõrgkooli professori Rainer Hartmanni sõnul on sakslastele varem omane olnud kolme- kuni neljanädalane suvepuhkus kahanenud keskmiselt kahele nädalale, aga seda on liiga vähe, et end tööst välja lülitada. Tihti võtavad sakslased suvisele paarile nädalale lisaks korra või paar ühenädalase puhkuse, et reisida, aga see tekitab omakorda stressi.
Teiseks põhjuseks, miks sakslased on minetanud oskuse puhata, nimetas Hartmann nende pidevat valmisolekut tööprobleemidele reageerida, olles alati interneti või mobiiltelefoni kaudu kättesaadav. «Lõpuks võib see haigeks teha,» lausus professor.
Saksamaal on suhteliselt kallis puhata, arvestades rongipiletite, hotellitubade ja restoranitoidu hinda. Paraja põntsu annavad rahakotile ka ilu- ja hooldusteenused. Nii kulutavadki 2000—3000 eurot kuus teenivad sakslased aastas reisimisele keskmiselt 520 eurot.
Kõige sagedamini reisivad nad partneri (52,7 protsenti) või perega (27,6 protsenti). Ligi pooled sakslased veedavad puhkuse hotellis, sealhulgas üle 30 protsendi broneerib kõik-hinnas-pakkumise.