Visa hing — Eesti küla

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maru küla uued elanikud Priit ja Helle Retsep on paberite järgi veel Abja-Vanamõisa hingekirjas.
Maru küla uued elanikud Priit ja Helle Retsep on paberite järgi veel Abja-Vanamõisa hingekirjas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 1. septembri «Sakala» paberväljaandes

Ajal, mil riik tahab linnadele kehtestada elanike arvu alammäära, püsib küla soosingus — see on olemas ka ilma ühegi hingeta.

Siseministeeriumi andmeil oli Eestis juunikuus 59 küla, kus ei ole ametlikult ühtki elanikku. Lisaks elab veel 120 küla, kus inimeste arv piirdub ühe või kahega.

Eesti kõige pisema linna Mõisaküla endine meer Aule Kikas, kes on praegu siseministeeriumi omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik ning kohanimenõukogu sekretär, ütleb, et elanike lahkumine küla eksistentsi ei lõpeta.

«Enamasti on tegu ajalooliste küladega, mis väärivad säilitamist ainuüksi kohanime kui meie aja- ja kultuuriloo tähtsa osa tõttu,» lausub ta.

Samas pole küla kaotamine võimatu ülesanne, sest seda — nagu ka küla loomist — reguleerib valitsuse määrus, mis kannab pealkirja «Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord».

Rahvaarvu poolest kõige väiksem küla Viljandimaal on Halliste vallas asuv Maru küla, kus on ametlikult kaks elanikku.

Vallavanem avab tausta

Halliste vallavanem Andres Rõigas teab hoobilt öelda, et Maru on maakonna kõige elanikevaesem küla, aga küsimus, kes need kaks marulast on, paneb vallajuhi mõtlema.

«Hea küsimus,» lausub ta siis. «Ju on keegi ennast Maru küla suvekodusse sisse kirjutanud.»

Küll teab Rõigas nimetada, kes Marul suvekodu peavad, ja on kursis, et küla sai hiljuti täiendust väljastpoolt tulijaga. Minevikust nimetab ta ära kirjaproua Agnes Taari, kes Maru külas ka sündis; samuti töötas siis Marul kool, mida juhatas Agnese isa. Tollal, üle-eelmise sajandi lõpul, kuulus koht Vana-Kariste valla alla ja hoopiski Pärnumaale.

«Vanasti oli Maru suur küla, seal olid põlistalud,» kõneleb Rõigas. «Represseerimiste ja muude põhjuste tõttu jäi elanikke vähemaks. Mina mäletan, et kümmekond või rohkem aastat tagasi oli seal ametlikult kaheksa elanikku. Paar elanikku on Maru külas olnud juba aastaid, aga inimesed on vahetunud.»

Rõigase arvates ei jää koht elaniketa, sest omanikud on sealseid hooneid tasapisi kõpitsenud — varem olid need märksa hullemas seisus.

«Aga ma ei usu, et seal elu käima läheb,» lisab ta. «Maru küla on ikka nii maailma veerekese peal, kui vähegi olla annab.»

Kahekesi uues kohas

Uut hingamist annab Marule korvimeister Priit Retsep, kes koos ema Hellega kolis sinna tänavu mais ja kavatseb seal elada aasta läbi.

Retsepid on peavarju leidnud talus, mis kuulub Kanadast pärit eestlasele, kes töötab Tartus. «Oleme siin rentnikud ja hoiame korda,» ütleb Priit Retsep.

Maakonna kõige tühjemasse külla sattusid Abja valla Abja-Vanamõisa kahetoalises korteris elanud ema ja poeg ruumipuuduse tõttu, aga üsna juhuslikult. Ühel korvipunumise koolitusel oli Priit sattunud rääkima inimesega, kes oskas selle koha ning omaniku kätte juhatada.

Ema ja poeg ütlevad, et kui nad jõuavad talu ümbruse korda teha, on siin päris ilus elada — pealegi on asupaik hea rahulik. Korve on ka lihtne punuda, sest materjali jagub uue kodu ümber rohkem kui küll.

Talukoha vastas seisab tühjana kunagise Halliste sovhoosi laut. Hoone kasvab võssa ning osa selle katusest on sisse kukkunud.

Priit ja Helle Retsep on ametlikult veel Abja-Vanamõisa elanike hingekirjas ning muist kraamigi on sealt ära toomata, aga nagu poeg kinnitas, on neil kavas oma elu Maru külaga siduda ja end sinna ka sisse kirjutada.

Kuigi vallavanema hinnangul asub Maru maailma veere peal, lausub Priit Retsep, et ühendus muu maailmaga on käe-jala juures: bussipeatuseni on astuda vaid kolm kilomeetrit ning kauplusauto peatub poolteise kilomeetri kaugusel kaks korda nädalas. Ja mobiilne internet, mis kogu välis­ilma koju kätte toob, levib uues kodus hästi.

Mõne aja pärast plaanib Maru külla kolida Viiratsi valla Tänassilma küla elanik Kristel Habakukk. Ta ütleb, et elab suure tee ääres ning oli enam kui viis aastat endale vaiksemat elupaika otsinud. «Mulle imponeerib, et Maru külas on vaikus ja rahu.»

Habakukk avastas Maru kaks suve tagasi ja teadis, et sinna on sisse kirjutatud vaid kaks inimest.

Asjaolu, et temast saab maakonna elanikevaeseima küla elanik, Habakukele  tähtis pole. Pealegi, kui ta kannab end ametlikult Maru küla elanike nimekirja, nagu plaanivad ka Priit ja Helle Retsep, kasvab see mitu korda ning loovutab oma viimase positsiooni teisele külale. Praegu on maakonnas eelviimasel kohal Suure-Jaani valla Karjasoo küla, kus on viis elanikku.

Habakuke tulevane kodu on seni veel pooleli projekt kahasse endise omanikuga — nagu ta ise sõnastab. Kui elu suuri muudatusi ei too, kavatseb ta marulaseks hakata mõne aasta pärast.

«Maru külas oli äratundmise hetk,» lisab ta. «Kui hoovi sõitsin, siis teadsin, et olen koju jõudnud.»

Suured ja väikesed

Viljandimaal on 254 küla.
• Rahvastikuregistri 27. augusti andmete järgi on kolm väikseima elanike arvuga küla Halliste valla Maru küla (2 elanikku) ning Suure-Jaani valla Karjasoo (5) ja Kibaru küla (7).
• Kolm kõige suuremat on Karksi valla Karksi küla (486), Pärsti valla Päri küla (471) ja Viiratsi valla Vana-Võidu küla (413).
Allikas: siseministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles