Nädal tagasi järjekordsel ümber Paala järve jooksul oma lastele kaasa elades sattusin nägema midagi, mis minu suu hämmastusest ammuli kiskus.
Repliik: Peast stopper
15. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt panin tähele, kuidas seitsmeaastaste jooksus viimasena, kõigist teistest tükk maad hiljem finišeerunud tüdruku ema (või tädi) talle mõnikümmend meetrit enne lõppu vastu jooksis ning lapsel käest haarates raja viimaseks otsaks hoogu andis. Kohe tormas nende juurde üks korraldaja, rebis naise käe lapse omast lahti ning tegi talle sealsamas reeglite rikkumise eest korraliku peapesu.
Olen nõus, et ka laste jooksu tuleb võtta võistlusena, kus kõrvalist abi ei ole lubatud kasutada. Ent kuskilt jookseb siiski piir, millest edasi pole mõtet juuksekarva lõhki ajada. Kõnealune tüdruk oli ju ometi viimane ja arvatavasti üldse esimest korda spordivõistlusel. Ta ei ohustanud kellegi tulemust.
Vaevalt meil õnnestub laste seas spordipisikut levitada, kui reglemendi pedantne täitmine tunnistatakse juba maast madalast liikumisrõõmust tähtsamaks. Ärge olge peast stopperid!