Tänavusel Eesti viljelusvõistlusel läks esikoht Kõo valla osaühingule Mangeni PM, ühtlasi on seal saadud 9,7 tonni hektarilt Eesti kõigi aegade rukki rekordsaak.
Kõo mehed purustasid Eesti rukkirekordi
14. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senise rekordi, 8 tonni hektarilt, tegi 2008. aastal Jõgevamaal Sadala Agro. Seekord ületasid seda 8,8-tonnise hektarisaagiga teiseks tulnud Luunja Mõis ning võrdselt 8,4 tonniga hektarilt kolmandat kohta jagavad Vigala ja Sadala Agro.
Mangeni ühistu agronoom Heiki Aren nentis, et selline tulemus oli suur üllatus. «Kevadel lootsin hoopis talirapsist rekordsaaki, aga sügiseks üllatas rukis väga positiivselt,» rõõmustas ta.
«Agronom» Saksamaalt
«Mingit imekunsti ega kosmoseteadust me ei teinud ja meeletult väetist ei lisanud,» rääkis agronoom. Erakordselt suurt saaki kommenteerides arvas ta, et tõenäoliselt läks kõik lihtsalt täkkesse: talv oli soodne, sai valitud sobiv põld ja tööd õigesti tehtud.
18 hektari suurusel rekordpõllul kasvatati Saksamaalt pärit uut hübriidsorti «Agronom», mis on väga suure saagipotentsiaali ning hea talve- ja seisukindlusega.
«Sügisel sai külvile lägakiht alla, lisaks andsime kompleksväetist,» selgitas Aren. Kevadel esimese tööna äestati ning pandi lämmastikväetist, tehti taimekaitset, umbrohutõrjet ja lisati kõrretugevdajat.
Aren nentis, et kuigi kõrretugevdajat said ka teised sordid, jäi tänavuste vihmade ja tormidega korralikult püsti vaid «Agronom». Näiteks «Sangaste» oli Areni jutu järgi tugevasti lamandunud. «Kombainer oli üliõnnelik, kui «Agronomi» põllul kenasti koristada sai,» rääkis ta.
Aplad põdrad ja metssead
Juba sügisel käisid rukkipõlde kärpimas põdrad, suvel müttasid seal metssead. Suuremat kahju kummastki siiski ei sündinud. Sügisene põtrade niide oli Heiki Areni jutu järgi pigem hea, sest ülekasvanud talivili kipub hauduma minema.
Tänavuse kena saagi võib agronoomi sõnutsi kirjutada vihmase ja suhteliselt jaheda suve arvele: tänu sellele kasvas vili suurepäraselt ja võrsus hästi. Tõsi, niiske ilmaga on koristada raskem, sest masinad kipuvad kinni jääma ja viljakuivatamise kulud on väga suured. Siiski on vili üsna hea kvaliteediga. Enamik sellest müüakse leivatootjatele, kes rohkem maksavad, kehvema kvaliteediga vilja läheb ka söödaks.
Heiki Aren on oma sõnutsi suur leivasõber. «Eri sorte on tänapäeval palju, üritan kõiki proovida. Leivasupp rosinatega on mu lemmiktoit. Leib on ju äärmiselt tervislik ja kasulik toiduaine. Kui sai jääb soolikatesse kinni, siis leib läheb korralikult makku,» rääkis ta muheldes ning lisas: «Kesk-Eesti kanti peetakse Eesti viljasalveks. Parimad teraviljasaagid tulevad ju siit.»
Kõo vallavanem Tarmo Riisk tuletas meelde, et läinud sajandi esimesel poolel nimetati Kõo piirkonda Eestimaa Taaniks, sest maad on seal viljakad. «Meie mehed on põldu korralikult ja targalt harinud, sealt need tulemused tulevadki. Tänavu on olnud siinseid põlde väga ilus vaadata,» lausus vallavanem.
VILJELUSVÕISTLUS
2005. aastast peetava võistluse korraldajad on ajakiri «Maamajandus», ettevõtted Baltic Agro ja Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus.
• Osalejad said proovile panna teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ja rapsi kasvatamises. Võisteldi saagikuse ja tulukuse kategoorias.
• Võistlemiseks tuli viljakasvatajal valida välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt viis hektarit. Osaleda võis mitme kultuuriga.
Allikas: www.viljelusvõistlus.ee
ARVAMUS
KALEV NURK, Tarvastu valla osaühingu Karpo juhataja
Selline rukkisaak on kõva sõna. Kõos on tublid poisid, et nii vägeva saagi välja kasvatasid ja lõpuks ka kätte said. Tänavune aasta oli ju väga keeruline ja vilja lamandumine suur.