ROHUD ON kallid ja võtavad suure portsu raha — seda teavad kõik, kes vajavad endale või lähedasele pidevalt ravimeid. Tõsi mis tõsi: eesti inimesed maksavad retseptiravimite eest omaenda taskust kopsaka summa.
Apteegis käik muutub odavamaks
14. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstimite maailm on keeruline ja peen. Üks väike tablett päevas ei lase südamel seiskuda, reguleerib vererõhku või vaigistab peavalu. Umbes sama keeruline kui ühe tableti toimemehhanism on ka ravimihinna kujunemine.
Seadused, ravimifirmade huvi ja soov olla Eesti turul, juurdehindlus, läbirääkimised ning soodusmäär on selle protsessi tahud, mis lõpuks väljenduvad hinnasildile märgitud numbrina. Ravimi hind tundub ostjale erakordselt kõrge.
SELLEKS ET arstirohud oleksid Eesti elanikele võimalikult taskukohased, on tehtud pidevalt tööd.
Muu hulgas on kasvatatud arusaamist, et alati pole tarvis osta kõige kallimat originaalravimit, sest seda asendab suurepäraselt sama toimeainega, ent märksa odavam analoog. Nimetatud sõnumit on inimestele meelde tuletanud mitu kampaaniat.
Jõustusid ka seadusemuudatused, mis kohustavad arsti välja kirjutama toimeainepõhist retsepti ning apteekrit pakkuma soodsaimat alternatiivi.
Need muudatused on juba mõju avaldanud: paari aasta tagusega võrreldes säästavad inimesed ühelt retseptilt keskeltläbi euro. See näitab, et nad tunnevad paremini oma õigusi ja oskavad küsida soodsamat rohtu, juhul kui apteeker peaks unustama seda pakkuda.
Erijuhtudel võivad arstid retseptile kirjutada konkreetse ravimi, sest mõnel patsiendil on parima tulemuse saamiseks vaja just seda. Mitmel arstimil polegi soodsamat analoogi: seda ei ole välja mõeldud või pole see pisikesele Eesti turule jõudnud.
Riigikogus võeti vastu sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud seadus, millega muutuvad odavamaks 50-protsendilise soodusmääraga ravimid.
RETSEPTIRAVIMITE PUHUL kehtivad teatavasti erinevad soodusmäärad, mis varieeruvad 100 ja 50 protsendi vahel. Suur osa rohtusid on 50-protsendilise soodustusega. Riigikogus vastuvõetud seadus kaotas just nendel ravimihüvitise maksimaalmäära, 12.79 eurot retsepti kohta.
Sellega kaasneb teinegi tähtis muudatus. Maksimaalmäära kaotamise suur lisaväärtus seisneb selles, et kui soodustus ei sõltu enam retseptide arvust, kirjutatakse ravimit ühele retseptile korraga rohkem.
Nii väheneb nende väljakirjutamiseks ja ostmiseks kuluv aeg. Eriti kergendab see krooniliste haigustega patsientide elu: nad ei pea enam nii sageli arsti juures käima või helistama, et too retsepti pikendaks.
Kui arst patsiendile ühe või teise rohu määrab, on seda raviks ilmselgelt vaja. Nüüd muutub apteegis käik odavamaks. Kõige tähtsam on ju, et inimesed saaksid rohud välja osta, võtta neid ja olla tervemad.