Sügislaadad meelitavad ostjaid ja müüjaid pisikestesse kohtadesse

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga laat püüab leida oma nišši ning meelitada nii ostjaid kui müüjaid. Karksi meefestivalil kaubeldi kõikvõimaliku kodumaise kraamiga, ent eelis oli neil, kes pakkusid mett.
Iga laat püüab leida oma nišši ning meelitada nii ostjaid kui müüjaid. Karksi meefestivalil kaubeldi kõikvõimaliku kodumaise kraamiga, ent eelis oli neil, kes pakkusid mett. Foto: Kai Kannistu

Kolm Viljandimaa küla ja kolm linna on septembri hakul püüdnud tähelepanu sügislaadaga. Rahvas leiab sealt palju kasulikku, ent kaupmehed jäävad mõnel pool kasumi teenimisega hätta.

«Need on väga vahvad ettevõtmised, aga majanduslikult need meile kasu ei too,» nentis lõppenud nädalavahetusel kahel Viljandimaa laadal osalenud Jõgeva toitlustusfirma Naabrionu juhataja Helika Ude.

Perepäev ja ettevõtlus

Vastemõisa rahvamaja juht Rein Luup on vähemalt 13 aastat laata korraldades lähtunud mõttest, et sellest kujuneks tore perepäev.

Hiljem on ta kauplejatelt saanud mitmesugust tagasisidet. On neid, kes on käinud lausa kättpidi tänamas ja lubanud uuel aastal kindlasti tagasi tulla, ning neid, kes on kurtnud, et kuigi inimesi oli palju, ei tahetud midagi osta.

Viimasele laadale tagasi vaadates arvas Luup, et kõige paremini läks toidumüüjatel ning kõige kehvemini neil, kes pakkusid isetehtud ehteid või odavatest riikidest toodud tööstuskaupu. Luubi hinnangul oli kõige pikem järjekord saunas suitsutatud singi pakkuja juures.

Toitlustusfirma Naabrionu on üks neist, kes osales eelmisel nädalalõpul kahel Viljandimaa laadal, nii Sürgaveres kui Vastemõisas. Teekond neile võeti ette neljandat aastat järjest.

Helika Ude sõnul on mõlemad ettevõtmised küll väga toredad, kuid igal aastal mõtleb ta enne sügavalt järele, kas osaleda või mitte. «Majanduslikult on nii, et saame oma kulud küll kaetud, aga kasumit ei teeni,» selgitas ta.

Ehkki firmal on kõik suve nädalavahetused üritustega täidetud, on Ude viimasel neljal aastal Viljandimaa pisikestel laatadel osalemise kasuks otsustanud. Jõgeva toitlustusfirma juhi jutu järgi on nii Vastemõisa kui Sürgavere korraldajad väga toredad, esitavad kutse varakult ning neil laatadel on meeldiv olla. Ainus negatiivne osa ongi see, mis on firmale ka kõige olulisem — majanduslik külg.

«Suured laadad meeldivad mulle rohkem, sest seal on rohkem inimesi ja võimalik kasumit teenida,» tunnistas Ude.

Krista puukooli juhi Krista Liiv-Kalbuse sõnul peab müüja rahvast tundma, sest ühel pool kauplemine õnnestub ja teisel pool mitte.

«Sürgavere laat oli väiksem, aga majanduslikult palju parem kui Vastemõisa oma,» tõi ta enda näite. «Kui laadale tuleb maainimene, kellel on tõesti kaupa vaja, läheb müügiks; kui seal käivad pühapäevarõivais linnainimesed väikeste koerakestega nagu Vastemõisas, siis ei osteta midagi.»

Saabuval nädalavahetusel on Krista puukool teist aastat korraldataval Uusna laadal ja loodab sealgi kliente leida.

Laadakorraldajate ütlemist mööda pole nende eesmärk kasumit teenida. Õnnestumiseks peetakse seda, kui tulud katavad kulud.

Nii oli Sürgavere laada peamine idee pakkuda oma rahvale ühiselt tegutsemise võimalust ning tutvustada küla kaugemalt tulnutele, Vastemõisas tehti koos laadaga aga suur perepäev. Karksi meefestival tahtis elavdada väikelinna, tutvustada seda kaugemalt tulijatele ja anda nõu neile, kes mesindusest huvituvad.

Saabuval nädalavahetusel kavas olevat Võhma laata korraldav aiandusselts pöörab samuti tähelepanu ettevõtmise harivale küljele. Suure-Jaanis tulevad aga laat ja täika, mis seotakse meelelahutusega.

Uusna laat on mõeldud Viiratsi valla elanikele ning kauplema on oodatud eeskätt oma külade inimesed. Nagu paljudele teistele külalaatadele, lubatakse sinnagi vaid omamaiseid käsitöölisi ja kohaliku toiduga kauplejaid. Lisaks on avatud täika. Programmis on tähtsal kohal meelelahutus ja sport.

Konkurentsi ei kardeta

Selles, et laadad on riburada teineteise järel või lausa ühel päeval, ei näe korraldajad midagi halba.

«Meie oleme alati olnud sellel nädalavahetusel, aga Suure-Jaani tõstis end nüüd samale ajale,» ütles laupäeval Võhma laata korraldava aiandusseltsi juhatuse liige Helve-Kaja Oss. «Aga meil on müüjateks peamiselt aiandusfirmad ja mõni toidukraami pakkuja. Suure-Jaanis on rohkem rõiva- ja kirbuturg.»

Oss pidaski Võhma laada trumpideks Eesti tuntud aiandustegelaste kohaletulekut ning seda, et aiapidajaid ootab laupäeval Võhmas lisaks taimedele palju õpetussõnu.

Suure-Jaani laat leidis aset teist korda. Mullu oli see ettevõtlusnädala üritusena oktoobri lõpul, kuid tänavu otsustati varasema aja kasuks. Valla arendusnõuniku Aino Viinapuu jutu järgi peitub nihutamise põhjuse taga lootus, et septembris on ilm soojem ja kuivem. Seda, et kümme kilomeetrit eemal Võhmas korraldatav laat Suure-Jaanist ostjad või müüjaid ära viiks, Viinapuu ei karda.

Ilm mängib laada õnnestumises väga tähtsat rolli. Eelmisel nädalavahetusel said näiteks Vastemõisas inimesed terve päeva päikesepaistes tegutseda, kuid Sürgaveres lõpetati laat plaanitust tund aega varem, sest tugev vihmasadu peletas rahva minema.

Seda, et kauplejad jäävad pisilaatadel kasumita ja rohkem tagasi ei kipu, ei karda ükski korraldaja.

Sürgavere laadal kauplejatega kõnelnud Imbi Suurpere sõnul käivad Sürgavere külaseltsi liikmed teistel laatadel ringi ja kui näevad seal mõnd müüjat, kes pakub huvitavat kaupa, kutsuvad teda oma laadale. Seitse aastat tagasi, kui Sürgavere laat alguse sai, oli kindel osa ka oma küla kaupmeestel, kuid neid on aastatega napiks jäänud.

Vastemõisa laata korraldanud Rein Luubi arvates on laada eesmärk pakkuda kaupa, mida tavalisest kaubanduskeskusest ei leia. «Näiteks meil pakuti müügiks küttepuid,» sõnas ta.

Viljandimaa laatade hooaeg lõpeb Eesti laadakalendri järgi sel nädalavahetusel.

SÜRGAVERE LAAT

Aeg 8. september

Müüjaid 40

Kauplemiskoha hind — annetus õnneloosi

Sissepääs tasuta

KARKSI MEEFESTIVALI LAAT

Aeg 8. september

Müüjaid 70

Kauplemiskoha hind 3—6 eurot

Sissepääs tasuta

VASTEMÕISA LAAT

Aeg 9. september

Müüjaid 70

Kauplemiskoha hind 5 eurot

Sissepääs tasuta

SUURE-JAANI LAAT

Aeg 15. september

Müüjaid 80

Kauplemiskoha hind 2—8 eurot (toitlustaja telk 50 eurot)

Sissepääs 1 euro

VÕHMA LAAT

Aeg 15. september

Müüjaid 40

Kauplemiskoha hind kokkuleppel

Sissepääs tasuta

UUSNA LAAT

Aeg 15. september

Müüjaid 30

Kauplemiskoha hind — annetus oksjoni tarbeks

Sissepääs tasuta

Allikas: korraldajad

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles