Kaia Iva: Kolmkümmend protsenti vähem

, riigikogu liige Isamaa ja Res Publica Liit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Iva
Kaia Iva Foto: Elmo Riig / Sakala

VIIMASED SUUSATAMISE maailmameistrivõistlused pakkusid eestlastele toredaid elamusi. Peale Andrus Veerpalu tiitlivõidu tõid rõõmsat elevust Jaak Mae ja Anti Saarepuu, uus kahevõistlejate põlvkond ning nooruke Kaija Udras. Nõnda tore on ju tekitada edetabeleid ning mõtiskleda, mitmes suusariik me maailma vägevate seas oleme.


Hiljutistes eurouudistes sai Eesti veel ühe tähelepanuväärse esikoha. Nimelt on Eestis meeste ja naiste palga vahe värskete andmete järgi Euroopa Liidu 27 riigi seas suurim. Naiste kahjuks muidugi. Euroliidus keskmiselt teenivad naised meestest 17,4 protsenti vähem, Eestis on see näitaja aga umbes 30 protsenti.



ÜHEKS SISSETULEKU ebavõrdsuse põhjuseks on tööhõive analüütikud nimetanud naiste suuremat osalise tööajaga kasutamist. See põhjus on üldine ja objektiivne. Ohu märk on aga, et kui Euroopas tervikuna on paindlikud töövõimalused suhteliselt hästi rakendunud, siis Eestis on osalise ajaga tööd leida keeruline. Seades eeskujuks paljusid Euroopa riike, ootavad ka meie naised selle võimaluse paranemist.



Osalise tööaja laiema rakendamise korral näeks Eesti sissetuleku statistika soo alusel võrrelduna teiste riikide kõrval veelgi nigelam välja. Küll aga võib loota, et üha enam soovivad ka Eesti mehed kasutada osalist tööaega, näiteks laste kasvatamise perioodil. Praegu, kui Eestis on meeste palk üldjuhul kõrgem, jätkab mees majanduslikel kaalutlustel täiskohaga ja naine «valib» osalise ajaga töö.



JÄTTES KÕRVALE näited, mille puhul «naiste sektorites» ongi töötasud väiksemad, ja ka seadusevastased juhud, kui naine saab mehega võrdse töö eest temast väiksema tasu, on ebavõrdsuse teise peamise põhjusena nimetatud naiste väiksemat osa juhtide seas. See on üleeuroopaline hinnang, kuid kehtib ka Eesti puhul.



Naiste väike osa juhtide seas nii avalikus sektoris kui ettevõtluses ei ole uudis. Samas on analüütikud rõhutanud just nüüd, majandusraskuste ajal, naisettevõtjate tähtsat rolli.



Naised on ettevõtluses üldjuhul kaalutlevamad. See on pannud neid ettevaatlikult suhtuma suurde laenukoormasse ning aidanud riske maandada mitmekesise toote- ja teenusevalikuga. Kiire majanduskasvu ajal tundus ainuõige kitsas spetsialiseerumine ja odava laenuraha kasutamine, kuid majanduse jahtumise perioodil on selgeks saanud paindlikkuse ja teenuste mitmekesisuse plussid.



MIS TOOKS naisi enam ettevõtjate ridadesse? Lätis korraldati naisettevõtjate seas sellekohane uuring.



Esmase põhjusena, miks hakata ettevõtjaks, nimetas ligikaudu 60 protsenti naisi võimalust olla iseseisev, toetada perekonda majanduslikult ning teha meelepärast tööd. Uuring tõi aga välja ka mõned argumendid, mis polnud seotud otseselt ametialase eneseteostuse või suurema sissetulekuga.



21 protsenti naisi nimetas ettevõtluses tegutsemise põhjusena soovi võtta riske ja ületada raskusi ning kaheksa protsenti soovi olla lähemal ühiskonna eliidile.


Rääkides aga väärtustest, mis on aidanud neil olla ettevõtluses edukad, seavad naised esikohale sihikindluse ja hea suhtlemisoskuse. Üllatuslikult pidas teadmisi esmatähtsaks vaid kolm protsenti küsitlusele vastanutest.



EHK TASUKS NEID arvamusi meilgi rohkem tähele panna. Sageli on naised oma erialaste oskuste suhtes liiga kriitilised. Tegelikult on meie naised võrreldes meestega haritumad, heade ametialaste oskustega ning väga altid täiendusõppele.



Ettevõtjale on esmatähtsad sihikindlus ja suhtlemisos­-


kus — nendest Eesti naistel puudu ei jää. Vaja on ehk üles leida veel vajalik annus riskijulgust.



Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimir Špidla peab Euroopa naiste meestest 17,4 protsenti väiksemat palka lubamatuks ning on teatanud, et komisjon alustab olukorra muutmiseks kampaaniat. Eestil, kus see vahe on 30 protsenti, on tööpõld seega kaks korda suurem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles