Arteriseinad kahjustuvad seni arvatust kiiremini

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arno Ruusalepa igapäevatöö on remontida tõrkuma hakanud südameid.
Arno Ruusalepa igapäevatöö on remontida tõrkuma hakanud südameid. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu ülikooli patoloogilise anatoomia professori Johan Björkegreni uurimisrühmal õnnestus kindlaks teha südame-veresoonkonna haigusi põdevate inimeste veresoonte kahjustuste bioloogiline vanus.

Uuringutulemuste järgi moodustuvad kahjustused enamasti suhteliselt lühikese ajaga võrdlemisi hilisel eluperioodil.

«Me eeldasime, et arteriseina kahjustused on märkimisväärselt nooremad meie patsientidest, kelle keskmine vanus operatsiooni ajal oli 68 aastat. Avastus, et kahjustuste keskmine vanus on isegi väiksem kui kümme aastat, tuli meile suure üllatusena,» vahendab professor Johan Björkegreni sõnu ülikooli pressiteenistus.

Asja mõte on selles, et nüüd mõistavad arstid paremini arteriseina kahjustuste molekulaarseid aluseid. Bioloogiline vanus lisab molekulaarbioloogilisele analüüsile uue mõõtme, mis oli seniajani jäänud tähelepanuta, sest eeldati, et organid on sama vanad kui organism, mille osa nad on.

«Nüüd teame, et see ei ole nii, vähemalt mitte arteriseina kahjustuste puhul,» ütles professor Björkegren.

Üllatav avastus oli ka kahjustuste vanuse vähene varieerumine, millest võib järeldada, et kahjustused moodustuvad enamikul haigetel suhteliselt lühikese aja, kolme kuni viie aasta jooksul ja võrdlemisi hilisel eluperioodil.

Kui see leiab kinnitust, suudetakse ehk arteriseina kahjustuste teket takistada, enne kui need põhjustavad ajuisheemia episoode või isegi insulti. See kehtib ka eakate, 60-aastaste või vanemategi patsientide puhul.

Arteriseina kahjustuste määramiseks koguti Lõuna-Stockholmi üldhaiglas tehtud operatsioonide ajal patsientide unearterist aterosklerootilisi naaste. Inimesed olid saadetud operatsioonile, sest nende unearteri ahenemine piiras aju verevarustust ja oli põhjustanud hapnikupuudusest tingitud mööduvaid isheemilisi atakke ning mõnel ka insulti.

Samuti avastati seos naastude vanuse ja vere insuliinitaseme vahel. Selgus, et nooremad, suhteliselt hiljuti tekkinud naastud on vanematega võrreldes ebastabiilsemad ning nendega kaasnev ajuisheemia episoodide või insulditaoliste tüsistuste oht on seetõttu suurem.

«Korrelatsioonid naastude moodustumise aja, kõrgema insuliinitaseme ja naastude ebastabiilsuse vahel on kooskõlas meie geeniaktiivsuse uuringute tulemustega, mille järgi nooremaid naaste iseloomustab suurem geenide aktiivsus,» ütles Johan Björkegren. Tulevikus tahetakse korraldada veel laialdasemaid kliinilisi uuringuid, mis võimaldavad täpsemalt välja selgitada, kuidas on naastude bioloogiline vanus seotud nende stabiilsuse ja tüsistuste ohuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles