Kahes koolis tuli sügis teisiti

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jagada Tääksi põhikooli hoonete põrandapind seal käivate õpilaste arvuga, selgub, et iga lapse kohta on keskmise kahetoalise korteri suurune ruum. Kärbuvale õppeasutusele on seda selgelt liiga palju, mistõttu on koolijuht sunnitud kulusid märgatavalt kärpima.
Kui jagada Tääksi põhikooli hoonete põrandapind seal käivate õpilaste arvuga, selgub, et iga lapse kohta on keskmise kahetoalise korteri suurune ruum. Kärbuvale õppeasutusele on seda selgelt liiga palju, mistõttu on koolijuht sunnitud kulusid märgatavalt kärpima. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Elavatest inimestest ei mäleta keegi, et sellist asja oleks varem juhtunud,» ohkas Kärstna kooli direktor Anu Roht, kinnitades fakti, et esimest korda õppeasutuse 245-aastase ajaloo jooksul jäi seal sel sügisel esimene klass avamata.

«Külas on väga vähe tööd ja noored siin ei püsi. Lapsi lihtsalt pole,» kirjeldas Roht nukrat olukorda, mille keskel on lummavalt kaunis mõisahäärberis tegutsev kool sunnitud hakkama saama.

Peadpööritav langus

Vallakeskusest ligi 15 kilomeetri kaugusele jääv Kärstna kool on kokku kuivanud peadpööritavas tempos.

Kui 1997. aastal käis seal 163 õpilast, siis kümme aastat hiljem oli neid täpselt saja võrra vähem. Tänavu kevadeks oli laste nimistu kahanenud juba 37-ni. Sestap otsustas Tarvastu vallavolikogu, et uuest õppeaastast jääb Kärstnasse vaid kuueklassiline kool. Praeguste andmete järgi käib seal 14 õpilast.

Sellest hoolimata pole direktor nõus käsi tõstma ja tunnistama, et seis on lootusetu. Nimelt tegutseb kooliga sama katuse all lasteaed, mille liitrühmas käib 16 põnni. Lisaks olevat ümbruskonna peredes kasvamas mitu pisikest poissi ja tüdrukut, kellest oodatakse haridusasutusele järelkasvu.

Direktori arvates püsiks kool elus, kui igas klassis oleks vähemalt kolm õpilast. «Loodame kolleegidega südamest, et Kärstna kool säilib, sest meie hinnangul ei peaks väikesed lapsed pikki vahemaid sõitma,» lausus ta.

Ikaldus kahes koolis

Kärstna kool polnud Viljandimaal paraku ainus, kus sel korral ei leidunud neid, kellele  esimest koolikella helistada. Ka 137-aastase Tääksi põhikooli pere pidi esimest korda tõdema, et ümbruskonnast pole kedagi kooliteed alustamas.

«Ootasime lähikonnast kaht last, aga kuna üks pere kolis Saaremaale, siis läks nende tütar meile kaotsi. Kuuldavasti otsustas pärast seda ka teine pere, et hakkab oma tüdrukut hoopis Suure-Jaani gümnaasiumi sõidutama,» rääkis Tääksi kooli direktor Jaan Hansen.

Kui hiilgeaegadel küündis Tääksi põhikooli õpilaste arv üle 200, siis praegu on neid 46. Isegi kui järgmistel aastatel esimesed klassid luuakse, pole üldpilt kiita, sest tuleval kevadel tuule tiibadesse saav üheksas klass on veel üsna suur — 12 õpilasega — ning selle lahkumine jätab igal juhul valusa jälje.

Ehkki Suure-Jaani vallavolikogu varasema otsuse järgi võetakse kooli eksistents kaalumisele siis, kui laste arv langeb alla 60, pole Tääksi koolile seni tihatud hingekella lüüa. Vähemalt pole sel ja järgmisel õppeaastal valla koolivõrgus muudatusi kavandatud.

Liiga palju pinda

Jaan Hanseni sõnul on temale raskeim küsimus see, kuidas majanduskulusid koomale tõmmata.

«Meie kompleksi kolmes majas on üle 2000 ruutmeetri pinda. Selle kütmine käib nii väikese õpilaste arvu juures üle jõu. Ilmselt tuleb järgmisel aastal üks hooneosa kasutusest välja lülitada, aga selleks peame nende küttesüsteemid teineteisest lahutama. Raske on otsustada, kas loobuda vanemast või uuemast majast, sest ühes on raamatukogu ja teises tööõpetuse klassid,» selgitas direktor.

Prognoosi kohaselt peaks järgmisel paaril aastal Tääksis esimesse klassi minema viis last ning 2016. aastal statistika järgi juba kaheksa. Mida reaalne elu toob, on Hanseni sõnul tänapäeva muutlikes oludes võimatu ennustada.
 

ARVAMUSED

ANU ROHT,
Kärstna kooli direktor

Oleks õige, kui ääremaa väikekoolidel võimaldataks kõigest hoolimata toimetada oma parimal moel. Ma ei räägi kolmandast kooliastmest, aga esimest kuut klassi võiks küll pidada. Algkool peaks asuma kodule võimalikult lähedal.
Midagi pole parata: inimesed lähevad maalt järjekindlalt ära, sest siin pole midagi teha, tööd ei ole. Ka mu enda kolmest lapsest kaks on Tallinnas ja üks Tartus. Linnastumine on muutunud väga hoogsaks ja kardetavasti selles tagasiteed pole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles