Rebasepojad sõid kombaini taga konni. Ema oli nad ilmselt juba hüljanud ja nii nad kurgedega võidu Milligrupi masinate mürinat trotsides endale odrapõllult suupoolist otsisidki.
Niiske saak hoiab kuivati halastamatult iga päev rakkes
4. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oder läks Ülemõisa kuivatisse. Selle ümber lendles ohtralt aganaid, mis panid naha sügelema. Meestel olid pikad töörõivad seljas, neid aganad ei seganud.
Korraga sõitis hoovi veoauto ja Ülo Allik tõi selle kastis kuivatisse umbes 22 tonni vilja. Terade sahin summutas lõgina, mida tekitas tühjaks jäänud kuivati sissevõtuava.
Asjalik poiss
Pool tundi enne seda, kui Ülo Allik peaaegu nelja punkritäie odrasaagiga Ülemõisa kuivatisse saabus, oli poiss käinud osaühingu Milligrupp juhatajale Arne Lohule ütlemas, et vilja on juurde vaja. Lohu sõbra poeg teenis enne kooli taskuraha — viimase vaba päevani välja.
«Ta on tubli,» kiitis peremees. Suve jooksul oli veel mõni poiss vanemate kaudu teada saanud, et maatöödel on abi vaja. Töökoja, laohoone ning kuivati juures olla neid kokku abiks käinud neli.
Viimane abiline on meeste sõnul kohalik ja kõva tsiklisõitja. Poiss ise ütles, et kogub raha tsikli jaoks. Kui 2000 eurot nüüd kokku kogub, saab ta endale uue pitbike'i.
Odrapõllult kuivatisse
«Mitu punkrit peal on?» küsis Arne Lohu telefonitsi Ülo Allikult, kes viibis autoga põllul. «Kolm on peal... neljandat võtad... Kui kähku sa siis jõuad?» Kõne lõpp.
«Vilja tuleb. Võid seni värvida,» hõikas Lohu poisile. Poiss vuras masinaga kaarhalli taha, haaras värviämbri ja rulliku ning astus kopale, mis kergitas ta kaarhalli seinale. Päripäikest oleva külje oli ta juba jõudnud kollaseks võõbata.
Värvimistööd jagus senikauaks, kuni vilja oodati.
Lohu poeg Sven-Erik Lohu oli paari aasta vanuse New Hollandi kombainiga odrapõllul. Punkri täis saamiseks kulus mõnikümmend minutit.
Ülo Allik tõi autokastis teri Ülemõisasse nelja punkri kaupa. Punkrisse läheb vilja kuue tonni jagu. «Päris täis nad kombaini ei võta, nelja täispunkrit mul peale ei mahuks,» tähendas ta.
13 protsenti niiskust
Arne Lohul oli vilja lõikamas seitse töömeest. Kuivati lähedale maja seina äärde oli pargitud ka väike plastmasstraktor, Markuse-nimelise jõmpsika oma. «Kust sa neid põllumehi ikka muidu võtad, kui maast madalast ei kasvata,» naeris osaühingu juhataja ning arutles, et võiks olla mäng, mis laseb ekraani taga puldi abil kombainiga viljalõikust harjutada. «Siis võib-olla tekiks veel oskajaid,» muigas ta.
Milligrupi Ülemõisa ja Õisu kuivatis mehi siiski puudu ei olnud. Seadmed töötavad kõrgel temperatuuril ööpäev läbi ning valve on peal, et seejuures õnnetusi ei juhtuks.
Kuivatada tuleb kõvasti. Vili on tänavu märg ning selle tahendamine läheb põllumehele kalliks maksma. «Vee peab välja ajama. Praegu on niiskus 24 kuni 26 protsenti, väljatuleval viljal peab olema 13,» ütles Lohu. «Normaalsel aastal on niiskust 16 protsendi ligi. Siis saab teravilja kiiresti läbi tuulutada ja asi korras.»
Ka lõikus kulgeb Arne Lohu sõnutsi niiske vilja korral tiba aeglasemalt. Põlde on Milligrupil Karksi ja Halliste vallas arvuliselt umbes 150, hektarite poolest 1500 ümber. Seal kasvavad nisu, oder, hernes ja raps. Rapsi on kõige rohkem.
«Selle müügihind on tänavu hea,» tähendas Lohu, kuid parandas end siis: enne sügist ei oskavat seda keegi öelda. Kevadel lihtsalt juhtunud nii, et rapsi sai rohkem maha pandud. «Raps läheb laevaga väljamaale, kus sellest tehakse õli,» rääkis ta.
Seevastu teravili läheb Eksekosse sigadele söödaks. Milligrupp veab toodangu Lohu jutu järgi kohale ise — ilmselt pärast jõule. Viljakoristuse lõppedes on ait täis, praegu olid terahunnikud hõivanud pikast laohoonest umbes kolmandiku. Paremal kõrgus nisu, vasakul oder. Neid on siia kogutud hea mitu päeva,» ütles Lohu.
Moodne tehnika
Eelmisel nädalal oli põllul ainult üks kombain. Vanem, umbes nelja-aastane khakivärvi masin seisis töökoja juures: elektromagnetiline sidur oli katki ning peremees läks töökotta selle ketast uurima.
«See laguneb,» nentis Arne Lohu, kuid lisas, et sellega on ka kõvasti tööd tehtud.
Töökojas remonditi veel veoautot, mille kastist paistis valgeid väetisekotte. Väetist kulus Lohu sõnutsi sel aastal põldudele 700 tonni.
Veoautosid ütles Lohu endal praegu olevat kaks nagu kombainegi. Ka traktorid on tema jutu järgi hiljaaegu soetatud. Neil uutel käib kabiinis kõik nuppude abil. Lükkad ühe üles, näitab nool ekraanil, et lähed edasi; lükkad alla, näitab nool tagasiliikumist. Omaette nupud on kütte- ja kliimaseadme jaoks. Tolmu ja kõrvulukustavat müra pole kuskil.
«Maal tahab elu elamist,» lausus Arne Lohu. «Põllult läheb vili kuivatisse, siis lattu ja sealt sigadele. Seejärel saab inimenegi süüa.»