Kiire internet vajab inimeste ja riigi panust

Olav Harjo Foto: Erakogu

KOLM AASTAT TAGASI seadsid riik ja sideettevõtjad Eestile ühise eesmärgi teha kiire internet kättesaadavaks kõigile soovijatele. Ettevõtjate ülesandeks jäi arendada kohtades, kus see on majanduslikult võimalik, välja uued võrgud ning hakata pakkuma kiiret internetiühendust. Riik võttis endale kohustuse toetada võrkude ehitust niinimetatud turutõrke piirkondades.

Toona polnud veel ükski sideettevõtja hakanud kiiret internetti müüma. Fikseeritud ühendusi pakkuvad firmad nagu Elion, Starman ja STV võimaldasid peamiselt 1—10 Mbit/s ühendust. Mõnes kesklinna ärimajas võis saada kalli hinnaga ka veidi kiirema. Samal ajal pakkusid kõik mobiilifirmad mobiilinterneti 2G kasutajaile EDGE tehnoloogiat, mis võimaldas saada kiiruseks kuni 256 kbit/s.

Nüüd on olukord kõvasti muutunud. Umbes pooltel Eesti kodudel on võimalik liituda 100 Mbit/s ja kiirema internetiga. Neid ühendusi pakuvad nii Elion kui kaabel-TV firmad suuremates linnades.

Kõik kolm mobiilifirmat on välja ehitanud oma 3G ja 3,5G võrgud ning mobiilinterneti kiirus on kolme aastaga kümnekordistunud. EMT on hakanud rajama ka 4G võrku ning see jõuab Eestis juba praegu poolte inimesteni.

Nende ühenduste kiirus on kolme aasta tagusega võrreldes sajakordne.

SELLINE MEELETU areng on leidnud aset kohtades, kus elab palju inimesi. Seevastu maal, kus elanikke on vähe, pole kiire internet seniajani kättesaadav. Selleks et kiire internet jõuaks ka sinna, alustati projekti EstWin ning riik asus toetama maapiirkondadesse kiudoptilise baasvõrgu ehitamist. Kogu ulatuses (ligi 6400 kilomeetrit) peaks see valmima 2015. aasta lõpuks.

EstWin baasvõrku saab võrrelda veetorudega. Kui pumbajaamast tuleb asulasse suur magistraaltoru, siis asulas juhib vee iga majani peenem toru ehk juurdepääsuvõrk. Rajatav baasvõrk ongi nagu magistraaltoru. Selle toodu jagavad sideettevõtjad oma võrkude kaudu majadesse laiali.

Eesti Lairiba Arenduse sihtasutus seega ise internetiteenuseid ei paku ega juhi kiiret internetti majadeni. Meie ülesanne on ehitada välja baasvõrk, nii et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning enamik maju paikneks sellele lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Baasvõrgust edasi loovad kas õhu või kaabli kaudu juurdepääsuühenduse juba internetiteenuse pakkujad. Majja võib ulatuda telefoni vaskkaabel, kaabel-TV koaksiaalkaabel või moodne valguskaabel. Need kõik võimaldavad teatud tingimustel kiiret internetiühendust.

Kuigi asulates võib leida kaabel-TV võrke ning mõnes uusarenduspiirkonnas ka valguskaabli omi, on peamine ühendus praegu siiski tavatelefoni vaskkaabel. Et võimaldada kiiret internetti, ei tohi see olla liiga pikk. Mida lähemale majadele baasvõrgu viime, seda suuremal arvul inimestel tekib kiire ühenduse võimalus.

MAAPIIRKONDADES, kus üheaegseid kasutajaid ei ole väga palju, pakub hea alternatiivi ka õhu kaudu leviv internet. Nõnda jõuab see majadeni peamiselt mobiilinterneti kujul. Leidub ka muid lahendusi, nagu Kõu ja Wimax, aga nende osa on väike.

Praegu kõikjal saadaolev mobiilinternet võib olla paljudele juba aeglane, aga tulekul on kiiremad ühendused. 4G mobiilne internet võimaldab kiirust 40 Mbit/s ning lähitulevikus märksa rohkemgi. Seni on see saadaval üksnes poolel Eesti territooriumil ning seda pakub ainult üks operaator, kuid lähiaastatel katab see kogu riigi ning neid kiireid ühendusi võimaldavad kõik kolm operaatorit.

Et kiire mobiilne internet ei saa inimesteni jõuda teisiti kui mobiilimastide kaudu, sõltub selle areng ka meist. Meie ülesanne on juhtida see maapiirkondades mobiilimastidesse ehk ühendada mastid rajatava EstWin valguskaabli võrguga.

Mõistagi ei rahulda mobiil­internet kõikide vajadusi, sest kasutajate vahel jagatava ühenduse ühtlast kvaliteeti ei ole võimalik tagada. Paljudele on kaabel kindlam variant.

Korralik kaabliga internetiühendus lisab nagu elekter või vesigi ühtlasi väärtust kinnisvarale. Kui majja ei tule praegu ühtki kaablit, on traadiga ühenduse saamine kindlasti keerulisem ja aeganõudvam.

KUI KIIRE INTERNETI tahtjaid on piirkonnas piisavalt, et investeering end ära tasuks, ehitab sidefirma välja uue kaablivõrgu. Paraku paiknevad Eestis majad enamjaolt hajali ning kõikideni kaablit vedada ei ole võimalik ühelgi äriettevõttel.

Uue kaabli ehitus on kallis, seda võib võrrelda elektrikaabli sissetoomisega. Maja elektriga ühendamine võib teatavasti maksta kümneid tuhandeid eurosid ning valguskaabli korral on kulud samas suurusjärgus.

Kõigile ei ole jõukohane ühendust ehitada, seega tuleb kulusid vähendada ning jagada neid võimaluse korral huvigruppide vahel. Näiteks möödus meie trass Suure-Jaani lähedal viie talu ja aktiivse külaseltsiga külast.

Kõik talud olid kiirest internetist huvitatud ning otsustasid selle rajamisele kaasa aidata.

Külaselts, sideettevõtja ja omavalitsus leppisid kokku, et sideettevõtja annab kaabli, külaselts kaevab selle maasse ning omavalitsus vormistab load. Niiviisi vähenesid kulud ja töö sai tehtud.

Muidugi me ei saa eeldada, et aktiivsed külaseltsid ja lairibaühendustest huvitatud omavalitsused oleksid kõikjal Eestis. Seda, et hoolimata baasvõrgu ehitusest, ei suuda sideettevõtjad kaablitega ühendada kõiki maju, teati algusest peale.

Kohti, kus on küll baasvõrk, kuid kiire internet kaabli kaudu majadeni ei jõua, nimetatakse turutõrke piirkondadeks ning lairiba arenduse kava nägi juurdepääsuühenduste ehitamiseks taas ette riigi sekkumist ehk projekti EstWin 2 käivitamist. Euroopa Liidus on kiirete internetiühenduste rajamine tähtis ning selleks on järgmises eelarves ette nähtud vähemalt üheksa miljardit eurot.

PRAEGU KOOSTATAKSE plaani, keda ja kuidas peaks riik selle rahaga toetama, et kõik majad saaksid kiire internetiühenduse. Ettevalmistus on käinud juba üle aasta. On algatatud seadusemuudatusi, et teha võrkude ehitus vähem bürokraatlikuks ja seega odavamaks.

Võimalusi, keda ja kuidas riik saaks toetada, on palju. Ettevõtluse Arendamise sihtasutus võib toetada ettevõtetesse lairibaühenduste ehitamist, põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet võib muuta põllumajandusettevõtetesse rajatavad lairibaühendused abikõlblikuks kuluks, toetada taludesse lairibaühenduste rajamist, nagu ta toetab puurkaevu tegemist, või anda toetust aktiivsetele külaseltsidele. Riik saab aidata sideettevõtjail lairibaühendusi ehitada tasuvuse piiri ületavas osas.

Olen kindel, et kui anname kõik ühise eesmärgi saavutamisse oma panuse, jõuab kiire internet varsti tõepoolest igasse kodusse.