/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
Täispikkuses artikkel ilmus
7. augusti «Sakala» paberväljaandes
Viljandis huvilisi mootorrattaga sõitma õpetavad koolitajad nendivad, et kaherattaliste kohta käivat kirjandust võiks rohkem olla, kuid korralik õpe ei jää nende sõnul selle pärast andmata.
Eelmisel nädalal kirjutas ajakiri «Autoleht» liiklusspetsialist Enn Poola diplomitööst, milles autor jõudis järelduseni, et suure osa mootorrattajuhtide sõiduoskus on väga kehv ning seetõttu võivad nad end surnuks või vigaseks sõita ka heades liiklusoludes tühjal teel.
Mootorratturite kesise sõiduoskuse põhjusena tõi Poola välja nende ebapiisava koolituse, tõdedes, et paljud sõiduõpetajad ei oska mootorratta juhiloa taotlejaid õigesti õpetada.
«Sakalaga» vestelnud Viljandi sõiduõpetajad leidsid üksmeelselt, et mootorratturite koolituse tase oleneb suuresti autokoolist, kuid Viljandis antakse seda professionaalselt.
Autokooli Alopex juhataja Jaak Alesma avaldas arvamust, et mootorratta juhiluba ei anta niisama ning kes on nõutud eksamid edukalt sooritanud, peab järelikult ka sõita oskama.
«Iseasi on muidugi see, millisel tasemel sõiduoskusest käib jutt,» täpsustas Alesma. «Autokoolidest ei hakka iialgi tulema üdini professionaalseid juhte. Loa äsja kätte saanud sõitja on ikkagi algaja.»
LRK Autokoolituse juhatuse esimees Jaan Kleemann märkis, et riiklikult sõidueksamilt läbisaanute osa on mootorratturite puhul 80 ja 90 protsendi vahel. «Ma usun, et see peaks sõiduoskuse kohta üht-teist näitama küll,» sõnas ta.
Jaak Alesma, Jaan Kleemann ja autokooli Rool juhataja Toomas Siimson kinnitasid ühtviisi, et mootorratturi loa taotlejaid juhendav koolitaja peab ise olema kaherattalistega hästi tuttav. Sõitmisoskused lähevad õpetajate tõdemust mööda kiiresti rooste ning seepärast võiksid koolitajad nende sõnul igal aastal ka ise kaherattalise selga istuda. Nii Alesma, Kleemann kui Siimson on pikaajaliste kogemustega mootorratturid.