Tänavu markeeritakse Viljandi kunagist linnamüüri pärimusmuusika aida esisest vallikraavist Jaani kirikuni.
Jaani kiriku ees laotakse kive
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaani kiriku juures taastatavale müüriosale paigaldatakse istmed ja valgustus. Viljandimaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Anne Kivi nimetas sellist lähenemist funktsionaalseks ning mõistlikuks. Tema selgitust mööda annab linnamüüri esiletõstmine aimu kunagisest linnast ning selle arenemisest. «Viljandi oli hästi kindlustatud,» ütles Kivi.
Ta avaldas lootust, et ka Jaani kiriku juurde tulevad infotahvlid. Siis saaksid inimesed, kes näiteks Arkaadia aias olevate skeemideni ei jõua, seal aimu müüride ulatusest.
Et muinsuskaitseametil on raha vähe ning enamik Viljandis kulutatavast summast läheb lossivaremete konserveerimiseks ja restaureerimiseks, tuleb müüri markeerimiseks kuluv summa linna rahakotist. Tööd lähevad linnale maksma 11 221 eurot ning sellesse on arvatud ka arheoloogilise järelevalve tasu. Markeerimine peaks valmima septembriks.
Selle kontseptsioon on loodud palju aastaid tagasi muinsuskaitseameti ning linna koostöös. Projekti autor on arhitekt Raivo Mändmaa.
Viljandi kodulehekülje andmetel ümbritses keskaegset Viljandit nelja meetri kõrgune ning 1,2—2,1 meetri laiune maakivist müür. Seda hakati ehitama juba XIII sajandil.
Kivi tõdes, et täies ulatuses pole linna piiri madala müüri kujul võimalik taastada, sest praeguseks on osale sellest ehitatud majad. Siiski avaldas ta lootust, et nendes kohtades võiks piiri näitlikustada muul moel.