Ameeriklaste masin otsib Marsilt elu jälgi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere tulemast Marsile! See oli üks esimesi ülesvõtteid, mille Marsile maabunud kosmoseaparaat klõpsas ja Maale läkitas.
Tere tulemast Marsile! See oli üks esimesi ülesvõtteid, mille Marsile maabunud kosmoseaparaat klõpsas ja Maale läkitas. Foto: Reuters

USA kosmoseagentuuri NASA 2,5 miljardit dollarit maksev kõrgtehnoloogiline Marsi-kulgur Curiosity maandus punasel planeedil Eesti aja järgi eile hommikul.

Praegune on seni ambitsioonikaim ja kulukaim Marsi-missioon. Paari aasta vältel võtab väikese auto suurune kulgur pinnaseproove, et aidata teadlastel välja selgitada, kas selle planeedi keskkond võis olla sobilik eluvormidele, näiteks mikroorganismidele.

Tolmune pilt, mille tegi kulguri tagaosas asuv kaamera, näitas seadme rattaid Marsi pinda puudutamas. Mõne sekundi pärast saabus teine pilt, millel oli näha kulguri varju Gale'i kraatri piirkonnas.

Kuuerattaline keemialabor sisenes Marsi atmosfääri kiirusega üle 20 000 kilomeetri tunnis. Kui pärast pingelist seitsmeminutist laskumist teatati edukast maandumisest, täitus juhtimiskeskus juubeldamisega ning teadlased jagasid NASA personalile Marsi-šokolaade.

NASA kosmoseaparaadid on varemgi Marsile laskunud ja teadlased ei usu, et Curiosity sealt elusolendeid leiab. Pigem loodavad nad analüüsida pinnast ja kivimeid ning otsida märke sellest, mis oleks elusorganismidel kunagi võimaldanud planeedil areneda.

Samuti uuritakse Marsi keskkonda ja valmistutakse lähiaastate mehitatud missiooniks.
2011. aasta novembris Canaverali neemelt startinud kulgur oli kaheksa ja pool kuud kestnud 566,46 miljoni kilomeetri pikkuse reisi ajal juba kogunud andmeid radiatsiooni kohta.

Marsi-programmi direktor Doug McCuiston ütles, et teadusandmed on tähtsad, uurimaks, kas Maa elanikud on üksi, kuidas Marsist kui märjast planeedist sai kuiv planeet ning kas Marss on tulevikus uurijaile ligipääsetav.

«Kui meid saadab edu, on see kosmoseuuringute suuremaid saavutusi,» lausus McCuiston. «Meie eduprotsent on viimasel ajal olnud pagana hea.»

Siiski hoiatas ta, et missioon on raske.

PLANEET

Marss asub Maast 55—400 miljoni kilomeetri kaugusel.
• Marsi läbimõõt on pooluste kohal 6750 kilomeetrit ja pindala 144 798 500 ruutkilomeetrit.
• Aasta pikkus on punasel planeedil 687 Maa päeva ning ööpäeva pikkus 24 tundi 37 minutit.
• Marsi pinnatemperatuuri kohta on erinevad andmed, ühe enam levinud versiooni järgi on see —125 kuni +25 kraadi.
• Marsi gravitatsioon on Maa omast umbes 40 protsenti.
Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles