Rolleriomanikud on jätnud kindlustuslepingu sõlmimata

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi siis, kui arvele võetud rolleriga tänavale ei minda, peab sel olema liikluskindlustus.
Isegi siis, kui arvele võetud rolleriga tänavale ei minda, peab sel olema liikluskindlustus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enam kui kümnendikule Eestis arvele võetud mopeedidest on jäetud tegemata kohustuslik liikluskindlustus.

Eelmise aasta juulist muutus kohustuslikuks kasutuses oleva rolleri registreerimine liiklusregistris.

Tänavu samal ajal lõppes nõudega rakendatud üheaastane üleminekuaeg, mis tähendab, et juulist alates tohib liiklusesse minna üksnes sellise mopeediga, mis on maanteeametis registrisse võetud ning mil on kehtiv liikluskindlustuse poliis.

Registreerimine, kindlustusleping ja poliis

Seega peab rolleriomanik sõiduki registreerimise ja kindlustamisega seotud seadustes orienteeruma samamoodi nagu autoomanik. Statistilised andmed lubavad aga arvata, et paljud mopedistid ei ole nõuetega kursis.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi teenindusjuht Lauri Potsepp ütles, et 24. juuliks oli enam kui kümnest tuhandest liiklusregistrisse kantud mopeedist üle 1100 ehk rohkem kui kümme protsenti liikluskindlustuse lepinguta.

«Arvatavasti ei ole paljud rolleriomanikud, kes on liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätnud, teinud seda pahatahtlikkusest,» lausus Potsepp. Sellega viitas ta arvamusele, et nii mõnigi mopeediomanik lihtsalt ei tea, et igal Eestis liiklusregistrisse kantud sõidukil — ka sellisel, mida parasjagu ei kasutata, — peab olema liikluskindlustuse leping.

Lepinguta sõiduk võib tuua nõude

Eelnev ei tähenda aga, et üürikesel osal aastast kasutust leidva sõiduvahendi eest tuleb aasta läbi maksta. Nimelt on liikluskindlustuse leping tasuta.

Kindlustuse eest tuleb maksma hakata alles siis, kui omanik kavatseb registrisse kantud sõidukiga liiklusesse sukelduda. Siis tuleb kindlustusfirmalt tellida poliis. Eestis saab seda küsida minimaalselt üheks päevaks ja maksimaalselt üheks aastaks.

«Sõidukil, millega liikluses ei osaleta, ei pea olema kehtivat poliisi,» kinnitas Lauri Potsepp.

Liikluskindlustuse tavaleping on tähtajatu, kuid seda ühe klausliga. Nimelt on kindlustusandjal õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui sõidukile pole kahe aasta jooksul ühtegi poliisi väljastatud.

Lauri Potsepp rääkis, et juhul, kui sõidukiomanik jätab registreeritud liiklusvahendile liikluskindlustuse tegemata, saadetakse talle kõigepealt teade, milles palutakse leping hiljemalt kuu aja jooksul sõlmida või teha liiklusregistris vajalik toiming, näiteks sõiduk arvelt maha võtta.

Juhul kui omanik teatele ei reageeri, esitab liikluskindlustuse fond nõude tasuda kolmekordne kindlustusmakse perioodi eest, mil liikluskindlustuse leping on olnud sõlmimata.

Kui omanik seaduses sätestatud kohustust ikkagi ei täida, esitatakse iga kolme kuu tagant uus nõue.

Lauri Potsepp tõdes, et möödunud kuul tuli selliseid meeldetuletusi väljastada tavatult palju. Kui tavaliselt saadetakse neid kõigi sõidukiliikide peale kokku umbes tuhat, siis juulis oli neid 2531. Kindlustusmakse tasumise nõudeid esitas liikluskindlustuse fond juulis 1377.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles