Artikkel ilmus 24. juuli «Sakala» paberväljaandes
Üle-eestilisse pressi jõudnud väited, justkui ähvardaks mitut Viljandi kultuuriakadeemia õppekava sulgemine, panid nii mõnegi küsima, kas ministeeriumis pole küpsemas plaan kool sootuks välja suretada.
«Postimehe» andmetel soovib haridus- ja teadusministeerium kõrgkoolide uue rahastamissüsteemi kasutuselevõtu tõttu asutustega sügiseks kokku leppida nende vastutusvaldkonnad ja piirata neist väljapoole jäävate erialade õpetamist. Teisisõnu tähendaks see mitme õppekava kadumist või teistega ühendamist.
Seejuures nenditi, et ministeeriumis on enim jutuks olnud pisut rohkem kui tuhande tudengiga Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, kus on mitu kallist väikest eriala.
Artiklis leidsid nimetamist kultuurikorralduse, huvijuhi ja loovtegevuse juhendaja, raamatukogunduse ja dokumendihalduse õppekava, mille tudengid moodustavad kooli üliõpilaskonnast ligi 70 protsenti. On ilmne, et nii suure kärpe korral muutub kahtlaseks kogu asutuse säilimine.
Akadeemia direktor Anzori Barkalaja rõhutas eile «Sakalale», et kui teemale läheneda faktipõhiselt, ei tohiks koolil olla muretsemiseks põhjust. Kulude kokkuhoid on kõrghariduses tema ütlemist mööda möödapääsmatu, sest seni üldhariduskoole kummitanud lastenappus hakkab jõudma ülikoolideni ning samal ajal pole loota riigi rahakoti märgatavat kosumist.
Samas rõhutas ta, et kultuuriakadeemia inimesed on sellist asjade käiku aastaid ette näinud ning seda silmas pidades hoolikalt hoidnud neid õppekavu, mida teised ei ole tahtnud või suutnud täita.
«Kui me räägime näiteks pärimusmuusikast või rahvuslikust ehitusest ning tekstiilist, siis need on eesti rahvuskultuuri pärandi seisukohalt väga tähtsad. Oleme pidevalt oma olukorda analüüsinud ja õppekavu vajaduse korral vähendanud. Seetõttu võin kindlalt öelda, et kõik, mida praegu õpetame, on Eesti ühiskonnale ja kultuurile vajalik, eriti eluks väljaspool suuremaid linnu. Pealegi on kõik meie õppekavad väga kõrge kvaliteediga, mida kinnitavad kiitvad rahvusvahelised akrediteeringud, aga ka vilistlasuuring,» põhjendas Barkalaja.
Direktori hinnangul pole praegu Viljandis paanikaks põhjust, kuid ta tuletas meelde, et küünilise suhtumise ja ebaõiglusega saab ka eluterveid organisatsioone kahjustada. «Jah, see on võimalik, kui rahavooge tunduvalt vähendada või luua meedia kaudu koolile negatiivne kuvand. Ajakirjandus on Eestis vaba, mistõttu saame fakte välja tuues ka omalt poolt avalikku arvamust kujundada. Aga rahastuse poole pealt oleme muidugi abitud.»
Seda silmas pidades avaldas Barkalaja lootust, et ministeeriumi eestvõttel tehtavad otsused põhinevad sisulisel arutelul. «Selles koolis pole ülearust õhku ja me saame seda tõestada,» lausus ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets märkis, et luges hiljutist «Postimehe» artiklit teatud imestusega, sest selles on kaks asja omavahel segamini läinud. Tema väitel pole eelnimetatud nelja eriala rahastamine ohus uue rahastamissüsteemi kasutuselevõtu ajal, vaid juba praegu. «Seepärast usun, et mida kauem me reformiga viivitame, seda enam rahanappus süveneb,» lausus ta.
Laidmetsa sõnul on ministeerium kindlalt seda meelt, et Viljandi kultuuriakadeemia on Tartu ülikoolile ja Eesti riigile väga tähtis ja peab tingimata säilima. Millised õppekavad seal on, selle üle otsustamine on tema sõnul edaspidi eeskätt ülikooli nõukogu ja senati pädevuses.
Ka Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles, et kultuuriakadeemia identiteet on väga kindlalt välja kujunenud ning selle säilimine pole kahtluse all. Samas nentis temagi, et rahaliselt on keeruline käigus hoida suhteliselt suurt hulka õppekavasid väga väikese üliõpilaste arvuga.
«Mõned neist on omavahel lähedase sisuga või dubleerivad teiste ülikoolide õppekavu. On mõistetav, et neis tingimustes vajab õppekavade valik läbivaatamist viisil, et säiliks ja tugevneks kultuuriakadeemiale kõige omasem ja tema identiteeti toetav õpe. Mingit otsust õppekavade sulgemiseks pole, vastupidi: ka sel suvel oli vastuvõtt kõigile õppekavadele ning õppetöö jätkub nagu plaanitud.»