Viljandimaa kergliiklusteed ei moodusta asjaosaliste tõdemust mööda ühtset võrgustikku, aga selle loomise nimel tehakse pingutusi.
Kergliiklusteed alles otsivad teineteist
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
12. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi jõuab avalikule väljapanekule maakonna kergliiklusteede teemaplaneering. Jalgteede ja rattaradade võrgustiku kavand on Viljandi maavalitsuse, maanteeameti ning linnade ja valdade koostöö vili. Nagu kinnitas maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas, on kergliiklusteede kujundamine väga pika perspektiiviga ettevõtmine, mis kestab aastaid.
Ohutus on tähtsaim
Nagu teisedki artikli tarbeks kommentaari andnud inimesed, leidis Kallas, et kergliiklusteede võrgustikust Viljandimaal veel rääkida ei saa, pigem on rajatud jalgteede ja rattaradade lõike.
Tiia Kallas ütles, et kui mõnikord peetakse kergliiklusteid eelkõige tervisespordirajatisteks, siis tegelikult on nende põhiülesanne tagada kohalikele inimestele võimalus liikuda auto asemel jala või rattaga.
«Spordi tegemine on kahtlemata samuti tähtis, aga peamine on siiski, et kui inimene soovib kuhugi sõita jalgrattaga, oleks tal seda tänu kergliiklusteedele mugav ja turvaline teha,» rääkis Kallas. See eeldab aga, et inimestele tähtsad kohad, näiteks asula südamik ning koolid ja lasteaiad, oleksid kergliiklusteega omavahel ühendatud.
Kallas lisas, et seal, kus ühistranspordi liiklus on hõre, hõlbustab kergliiklustee ka bussile või rongile jõudmist.
Jalgteed ja rattarajad ehitatakse kas maanteeameti või omavalitsuse ettevõtmisel. Mõlemal juhul valmivad need aga suuresti riigi või Euroopa Liidu raha abil.
Maanteeameti Lääne regiooni liiklusohutuse spetsialist Alard Tallo ütles, et maanteeamet lähtub kergliiklusteid puudutavaid otsuseid langetades enamasti turvalisuse parandamisest.
«Meie prioriteet on liiklusohutus,» kinnitas ta. «Kergliiklusteed rajatakse esmajoones sellistele teelõikudele, kus liikluskoormus on suurem ning jalakäijaid ja jalgrattureid liigub rohkem.»
Alard Tallo nentis, et riigi finantseering on võrdlemisi napp, mistõttu tuleb maanteeametil ka edaspidi jalgteid ja rattaradu projekteerides lähtuda eelkõige sellest, kus kergliiklustee rajamine turvalisusele kõige paremat mõju avaldab.
Pärsti on eeskujuks
Nii Tiia Kallas kui Alard Tallo tõid kergliiklusteedest rääkides esile Pärsti valla, kus nii mõnigi lõik on valmis või planeerimisel.
Pärsti valla teede- ja majandusspetsialist Heino Lapp täpsustas, et valmis on näiteks Heimtali ja Ramsi vaheline kergliiklustee, samuti Päri ja Maiste vaheline lõik. Päri ja Raudna ristmiku ühendava raja ehitamiseks paraku raha ei saadud.
«Kergliiklusteede poolest oleme rahuldavas seisus, ent võimalik on veel edasi minna,» võttis Lapp kokku. «Võrgustikust kui sellisest on vara rääkida.»
Tiia Kallas tõi välja, et kuigi jalgteed ja rattarajad ehitatakse valmis riigi rahaga, tuleb neid hooldama hakata linnadel ja valdadel.
«Selleks vajalikud masinad on omavalitsustel üldiselt olemas, aga näiteks bensiiniraha kulub talvel raja lumest lahti lükkamiseks ikka,» kõneles ta.
Karksi vallavanem Arvo Maling avaldas arvamust, et see kohustus ei tohiks omavalitsustele märkimisväärselt koormav olla. «Turvalisuse tagamise nimel ei ole need summad liiga suured,» ütles ta ning lisas, et kergliiklusteede hooldamine ei ole eraldi ettevõtmine, vaid pigem heakorratööde osa.
Kergliiklusteede teemaplaneeringu avalik väljapanek kestab 18. juulist 18. augustini. Planeeringu materjalidega on sel ajal võimalik tutvuda kõikides Viljandimaa omavalitsuste keskustes, maavalitsuses ja maavalitsuse kodulehel.
Viljandi maavalitsus ootab planeeringulahenduse kohta kodanike ettepanekuid.