Tuhandeaastane Lüneburg mäletab möödunud aegade soolast sära

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bonifatiuse gildi käsitöölise Kätrin Hanschmidti osavatele kätele ei valmista mingeid raskusi Haapsalu salli läbi sõrmuse tõmmata.
Bonifatiuse gildi käsitöölise Kätrin Hanschmidti osavatele kätele ei valmista mingeid raskusi Haapsalu salli läbi sõrmuse tõmmata. Foto: Margus Haav / Sakala

Tuhandeaastast hansalinna Lüneburgi peetakse õigusega Põhja-Saksamaa üheks kaunimaks.

Hulga Saksamaa linnade keskaegne süda purustati Teises maailmasõjas liitlaste pommirünnakutes. Elbe ja Heide vahel idüllilises kohas paiknev Lüneburg jäi nendest puutumata ning pakub seniajani ehedat keskaegset linnapilti.

Juuni lõpupäevadel võõrustas Lüneburg julgetel hinnangutel kuni veerand miljonit külalist, kelle olid sinna kõikjalt Euroopast kokku toonud 32. rahvusvahelised hansapäevad. 14 riiki olid väljas ligi paarisaja esindustelgiga. Peale Viljandi olid kohal teisedki Eesti hansalinnad Tallinn, Tartu ja Pärnu.

Fotograafi paradiis

Viljandi linna esindus hoidis Lüneburgis silmad eriti lahti ja kõrvad kikkis. Viljandi käes on nimelt juba paari aasta pärast rahvusvaheliste hansapäevade korraldamise järg. 4.—7. juuni 2015 ei olegi enam teab mis kaugel.

Ametliku kultuuriprogrammi kestuseks arvutati 440 tundi ning hansapäevade eelarve küündis muljetavaldava 1,2 miljoni euroni.

Nelja päeva kava oli õigupoolest nii tihe, et polnud mõtet üritadagi kõigest osa saada. Polnud aga kahtlust, et programm ei olnud kokku pandud pelgalt vormitäiteks, vaid sihiga, et inimestel oleks mõnus. Nii nagu ühel õigel peol peab olema.

Võimalik, et kuskil peeti igavaid lohepikkusi kõnesid ja suruti tundide kaupa kramplikult käsi. Eks ole kellelegi vajalik seegi. Rõõm heast söögist ja hüvast joogist, lahketest inimestest ja kõige sellega läbipõimunud traditsioonidest jäi aga kindlasti võitjaks.

Telk number 113

Lüneburgi viisakusega andis harjuda. Lõpetanud seina ääres aega parajaks tegeva läikivas rüütlikostüümis kikkhabemega turske härra pildistamise, avastan üllatusega, et olen tekitanud rahvarikkal tänaval pisikese ummiku. Inimesed vasemalt ja paremalt ootavad kannatlikult, kuni olen pildistamise lõpetanud. Ja nad tõepoolest ootavad. Objektiivi ette ei tüki keegi. See pole erand, vaid reegel. Tõeline fotograafi paradiis. Seda enam, et Lüneburgis on, mida pildistada.

Viljandi on end sisse seadnud 16-ruutmeetrises esitlus- ja müügitelgis. Hansalaadalistele pakutakse käsitsi valmistatud pagaritooteid, puidust tarbeesemeid, sepiseid, vitraažikojas valmistatud klaasripatseid, kudumeid, nahksusse, salle ja sõbasid. Demonstreeritakse keskaja stiilis tanusid ja kleite, keraamikat, rahvusliku tikandiga kotte ja muud Viljandi käsitööliste tehtut.

«Kas teil päkapikumütsi on?» uurib puhastverd saksa härra pisikese aktsendiga eesti keeles. Peagi selgub, et see on ainus lause, mida ta eesti keeles öelda oskab. Miks ja kust ta selle selgeks õppis, jääb teadmata.

Aga mütsi ta saab.

Lüneburgis on kuumalaine. Telkides on palav nagu põrgu eeskojas. Kasvuhooneefekt omandab uue tähenduse. Mulgimustrilisi villaseid käpikuid kätte proovinud pärlendava laubaga ümar proua vaatab, pea viltu, kõigepealt oma vasakut, siis paremat kätt, ning puhkeb ohjeldamatult naerma. Kolmekümnekraadises kuumuses pole ta villaseid käpikuid kindlasti varem kandnud.

Külaliste vool ei lakka hetkekski. Sellises kohas müügi- ja esitlustöö tegemine on mõnusast välismaa puhkusest kaugel. Erakordne pole seegi, kui hansapäevadel või messil väljas olev esindus näebki võõrast ilusat linna vaid vilksamisi bussiaknast. Hommikul vara tuleb platsis olla ja õhtul pole pärast väsitavat päeva enam uudistamiseks rammu.

Tavalised on 12-tunnised tööpäevad. Telgis rahmeldavate viljandlannade tragidust jääb üle ainult imetleda.

Huviliste vool on korraks justkui vaiksem ja üks nendest saab viimaks mahti kempsu lipata. Tõsi, teekond sinna võtab aega õige kaua. Kaunis hansakleidis ilusat naist peetakse nimelt enne sihtpunkti jõudmist korduvalt pildistamiseks kinni.

«Higi jookseb nagu kasvuhoones,» tunnistab Viljandi käsitöökambri omanik Vika Zieds. Viljandlannadega on telgis keeruline pikemalt juttu puhuda. Neil ei ole lihtsalt vaba hetke.

«Süüa jõuame ainult hommikul, päeval ei jää aega,» räägib Vika käigu pealt. «Nii näemegi üksnes inimesi. Õhtul pesema ja magama. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale.»

Aga äri läheb hästi. Eriti menukad on muinasehted ja väiksed kotid. Üldse selline kaup, mis on hinnalt odav ja kaalult kerge. Vika on silmanähtavalt rahul. On päevselge, et omavalmistatud käsitöö nii hea minek teeb talle palju rõõmu.

Bonifatiuse gildi käsitööline Kätrin Hanschmidt demonstreerib vilunult, et Haapsalu sall mahub tõepoolest läbi sõrmuse. Keskealine abielupaar uudistab seda imet pärani silmi ning ostab pikema jututa ligi sada eurot maksva salli ära. Mõne aja pärast on proua hingeldades tagasi ja võtab juurde ka sõrmuse. Nii on uhke komplekt kenasti koos.

Lüneburgis on tänapäeval 72 000 elanikku. Linn asub 55 kilomeetri kaugusel Hamburgist, mis on Saksamaa üks suuremaid linnu.

Mons-Pons-Fonsi nime all tuntakse kolme asulat, mis tekkisid Kalkbergi mäele Ilmenau silla ja Saline soolakoja ümbrusesse. Nendest kasvaski kokku Lüneburgi linn, mida on kroonikates nimetatud juba 795. aastal.

Soolakoda, mis aitas linnal rikastuda, mainitakse esmakordselt 956. aastal.

Lüneburgi tähtsus hakkas kasvama XIII sajandi algul. Silmatorkavalt uhke gooti stiilis arhitektuur annab tänapäevalgi aimu kunagisest rikkusest. Jõukatel linnaelanikel oli võimalik ehitada oma majadele uhkeid katusekarniise. Neid imetledes võivad kaelalihased kergesti valusaks jääda.

Lüneburgi rikkusele pani aluse sool. Seda keedeti sealses soolakojas üle tuhande aasta ning tänu kalli valge kullaga kauplemisele pälvis linn suure kuulsuse. Lüneburg tõusis Bergeni, Visby ja Lübecki kõrval XV sajandil üheks hansaliidu tähtsamaks ja jõukamaks linnaks. Sel ajal elas seal umbes 14 000 inimest.

XVI sajandi algul tekkis soolakaubanduses kriis. Et majanduslikud alternatiivid puudusid, hakkas Lüneburg oma tähtsust kaotama. Kuid mälestus möödunud aegade soolasest särast on seniajani alles.

Salasool tegi rikkaks

Paljud maailma ajaloo pöördelised sündmused on seotud soolaga. Kui 1340. aastal Prantsusmaal soolamaks kehtestati, järgnesid peagi verised mässud. 1648. aastal puhkes Moskvas soolamäss, milles sai hukka hulk ülikuid. 1970. aastate lõpul hakati Ugandas soola puudumise tõttu mässama Idi Amini vastu.

Alates hansakaubanduse algusest oli sool Läänemerel üks tähtsamaid kaubaartikleid. Sel maitseainel on täisväärtusliku elu seisukohast strateegiline väärtus üle ilma, erandiks pole olnud ka Eesti. Siin oli muide soola smugeldamine mingil perioodil tulus teenimisallikas.

Eesti aladel on soola salakaubandusel tähelepanuväärselt pikk ajalugu. Orduriigi ajal kehtisid soolale kõrged sisseveomaksud ning et Rootsis ja Soomes oli seda saada vabalt ja palju odavamalt, kujuneski välja salakaubandus.

Eestisse toodi salasoola purje- ja sõudepaatidega, mis võtsid seda peale 25—30 puuda. Kui Eesti sai Rootsi riigi osaks, soola smugeldamine peaaegu lõppes, ent vene võimu all sai karmidest karistustest hoolimata sisse uue hoo. Vahele jäädes ootas ees sunnitöö Siberis.  

ELO ja torm

Hansapäevade avakontserdi annab kõigi üllatuseks kuulus briti rokkgrupp Electric Light Orchestra ehk ELO. Laval pole küll enam ühtegi meest selle ansambli algkoosseisust, kuid uue vokalisti Phil Batesi hääletämber on märkimisväärselt lähedane originaalsolist Jeff Lynne’i omale ning kokkuvõttes on tegu igati võimsa kontserdiga, mida ilmestab Berlin String Ensemble’i keelpillitugi.

Esinejate valik on muljetavaldav. Teiste hulgas astuvad neljal päeval lavale poprokiansambel Bell, Book And Candle ja džässimeister Klaus Doldiger.

Päris kindlasti on Viljandil Lüneburgi hansapäevade korralduslikust poolest palju kõrva taha panna. Elu teevad mugavaks just detailid. Lüneburgis näiteks on avalikud tualetid tasuta. Pisiasi, aga meeldiv. Prügikastid ei aja üle, heakorra eest hoolitsetakse tohutus rahvamassis märkamatult, kuid sihikindlalt. Meditsiinibrigaadid liiguvad ringi, valmis hädalisi abistama. Juuakse tuhandeid liitreid õlut, kuid ühtegi joodikut või muidu laaberdajat pole märgata.

Lüneburg on hansapäevade pidamiseks ideaalne paik. Kõik on hästi läbi mõeldud ja tasakaalustatud ning töötab tervikuna.

Reede õhtu hakul läheb taevas pilve, on kuulda läheneva äikese mürinat. Päev otsa jõudu kogunud torm on viimaks platsis. Esimesed rasked piisad langevad alla, kohe kallab nagu pangest. Vihm on soe ja teeb hetkega läbimärjaks.

Seisame tänaval, millest moodustub omamoodi tuulekoridor. Iilid on nii tugevad, et võtavad endaga kaasa isegi kõhukaid lillepotte. Edasi liikuda on võimatu. Inimesed pagevad, kes kuhu saab. Varjume nurga taha. Meist lendab laperdades mööda raske reklaamtahvel. Siis ei tea me veel, et torm tapab umbes samal ajal pikselöögiga Hessenis kolm naist.

Suvetorm möödub niisama kähku, kui algas. Tuul vaibub, pilved hajuvad. Vihm on õhu puhtaks pesnud. Õhtupäike on silmipimestavalt kirgas. Tänavakohvikute töötajad tulevad välja kahjustusi parandama. Raekoja kellatornis algab kellamäng. Esimesed julged hansalised pistavad nina välja. Avatud on ainult paar üksikut telki. Nende hulgas Viljandi oma.

Ajakirjaniku lähetuskulud tasus Viljandi linnavalitsus

SOOL
Sool on kõige vanem maitseaine ning on juba iidsetest aegadest olnud väärtuslik kaup.
• Naturaalmajanduse tingimustes oli sool ainus asi, mida osteti ja müüdi. Mitte asjata ei asunud inimesed elama soola leiukohtade lähedusse.
• Euroopa kuulsamad kaevandused on Lüneburg Saksamaal ja Nantwich Inglismaal.
• Soola peeti varanduseks ja kohati hinnati isegi kullast kallimaks.
• Sool on läbi aegade olnud külalislahkuse ja sõpruse sümbol.
• Vanad kreeklased ja roomlased omistasid soolale kaitseomadusi. Siit on pärit arvamus, et soola mahaajamine toob halba õnne ja õnnetuse ennetamiseks tuleb visata näputäis soola üle vasaku õla.
Allikad: Andrese soolaladu, Vladislav Koržets, «Sakala»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles