Kuigi esimeste kiiruskaamerate ülespanekust möödub peatselt kolm aastat, kipub osa juhte kaamerate vaatevälja sattudes igaks juhuks hoogu alla võtma.
Kiiruskaamera annab eksimisruumi
22. juuni 2012, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mine tea, kui täpselt kaamera juba võtma hakkab,» näivad nood juhid kahtlevat ega julge kulgeda isegi lubatud piirkiirusega.
Selline kartus on asjatu. Maanteeameti kinnitusel on kaamera töö paika pandud väikese puhvertsooniga ja seda just liikleja kasuks. Pealegi näitab enamiku autode spidomeeter tegelikust suuremat kiirust.
Neid asjaolusid arvestades saab maanteeameti andmeil lubada, et mõni pügal üle lubatud kiiruse liikuvat sõidukit kaamera ei jäädvusta.
Nagu selgitab maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Timo Vijar, on kiiruskaamera pildikäivituse piirväärtuseks vastavalt maanteelõigul kehtivale piirkiirusele seadistatud kas 77 või 97 km/h.
Need on ühtlasi vähimad kiiruskaamera mõõdetud kiirused, millest alates rikkumine fikseeritakse ning mis toovad auto omanikule trahvi.
Peaspetsialist tõdes, et ükski mõõtmine pole absoluutselt täpne, ja nõnda arvestatakse trahvi määrates mõõtetulemuse laiendmääramatusega. Sisuliselt on tegu puhvertsooniga. Näiteks kiirusel kuni 100 km/h on puhvriks 4 km/h.
Kui kaamera fikseerib 70 km/h alas sõiduki kiiruseks 77 km/h, siis võib selle sõiduki tegelik kiirus koos võimaliku mõõtmisveaga olla 73—81 km/h.
90 km/h alas tähendab kaamera mõõtmistulemus 97 km/h, et auto liigub ilmselt kiirusega 93—101 km/h.
Trahv määratakse selle järgi, kui palju patustaja kiirust ületab. Esimene samm on sõidukiiruse ületamine kuni 3 km/h ehk see, kui kiiruskaamera tuvastab kiiruse 77—79 km/h 70 km/h alas või 97—99 km/h 90 km/h alas.
Sellise trahvi suurus on 3 eurot. Kuigi kiiruskaamera on maanteeameti halduses, määrab trahvi politsei.
100 km/h pole tänavu lubatud liigelda. Varasemast on küll paika pandud, et sellise piirkiiruse puhul teeb kaamera pildi ja sõidukiomanik saab trahvi, kui kiirus on tõusnud 108 km/h.
Timo Vijar ütles, et esimene kiiruskaamera paigaldati Tallinna—Tartu maanteele Ussisoole 2009. aasta suvel.
Praegu on maanteede ääres 30 kiirusemõõtekabiini ning 17 kaamerat. Viimati nimetatute asukohta vahetatakse aeg-ajalt. 22 mõõtekabiini asuvad Tallinna—Tartu maanteel Harju-, Järva- ja Jõgevamaal ning 8 kabiini Tallinna—Pärnu—Ikla maanteel Pärnu maakonnas.
Selle suve jooksul paigaldatakse 10 kiiruskaamerat ühes 10 kabiiniga Tallinna—Narva maanteele Ida-Virumaa teelõigule.
Timo Vijar lisas, et Viljandi maakonda ei ole plaanis kiiruskaameraid panna.