Kiiruskaamerad pole oodatud mõju avaldanud

Kahe aasta eest Tallinna—Tartu maanteele üles seatud kiiruskaamerad ei ole oodatud mõju avaldanud — keskmine kiirus on kasvanud ning inimkannatanutega õnnetuste arv jäänud samale tasemele.

Kui 2008. aastast hakkas keskmine sõidukiirus sel maanteel alanema, siis alates 2011. aastast, pärast kaamerate ülesseadmist, on keskmine kiirus kasvanud ning inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv jäänud samale tasemele, 11—13 juurde, selgub sisekaitseakadeemia magistritööna tehtud uuringust. Seega ei ole kiiruskaamerad Tallinna—Tartu maanteel avaldanud oodatud mõju, teatas sisekaitseakadeemia.

Eksperthinnangu kohaselt on selle maantee pikkadel lõikudel möödasõidunähtavus piiratud, millest tulenevalt osutuvad möödasõidud tihtipeale ohtlikuks ja see muudab liikluse närviliseks. Pealegi on liikluskoosseis maanteel kirju, mis suurendab sõiduautode möödasõidu vajadust.

Magistritöös keskendutakse peamiselt Järva maakonna andmetele. 2010. ja 2011. aastal seati seal üles 15 kaamerat. Viis Harju maakonna kiiruskaamerat ja üks Jõgeva maakonnas paiknev on võrdlusest välja jäetud, sest need paigaldati alles 2011. aastal.

Uuringu autor Mari Draba ütles, et on oluline püüda minimeerida konflikte sõiduteel. See aitaks tagada iga inimese õigust liigelda avalikus ruumis turvaliselt. Uuringud kinnitavad, et kui liikumiskiirus suureneb ühe kilomeetri tunnis, tõuseb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv enam kui neli protsenti.

«Selle teadmise valguses on kahetsusväärne, et keskmine kiirus Tallinna—Tartu maanteel on viimase aastaga kasvanud,» nentis Draba.

Akadeemia rektori Lauri Taburi sõnul näitavad teiste riikide uuringud, et kiiruskaamerad toovad kaasa lubatud kiiruse ületajate arvu vähenemise ja keskmise sõidukiiruse languse. «Kahjuks on Eestis olukord äraspidine. Autojuhid võtavad kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse «aega tasa teha»,» lisas ta.

Uuringu käigus intervjueeritud ekspertide sõnul peaks automaatset kiirusjärelevalvet Eesti maanteedel veelgi rohkem rakendama. See aitaks vähendada nende liiklejate arvu, kellel on kiiruskaamerate asukohad selged ning kes üksnes nende mõjualas liikluskuulekalt sõidavad.