Paljudele kohalikele noortele ei paista Ameerika Ühendriigid särava heaoluriigina, nagu see püüab end maailmale näidata, pigem tuleb neil või nende vanematel raskustega võidelda.
Kommentaar: Lapsepõlv USA-s: kas võlu või valu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebavõrdsus saab alguse juba sündides. Näiteks Baltimore’i linnas on kahe linnaosa, Roland Parki ja Hollins Marketi elanike eeldatava eluea vahe umbes 20 aastat esimese kasuks. See tuleneb vaesusest, kuritegevusest, narkootikumidest, meditsiiniteenuste kehvast kättesaadavusest ja paljudest muudest teguritest.
«The Baltimore Sun» kirjutas, et alates 2005. aastast on selles linnas kodutute noorte arv üha kasvanud, jõudes 2011. aastal 2386-ni. Terves Marylandi osariigis oli eelmisel kooliaastal 14 117 kodutut noort. Paljud kuulusid varem kõrgemasse keskklassi, kuid nende vanemad kaotasid majanduskriisi tõttu maja või korteri.
Marylandi osariigis on rohkem kui 100 000 lapse pere kaotanud kinnisvaralaenuga soetatud kodu või olnud sellele väga lähedal.
Uuringute põhjal on USA-s kodutute laste arv kasvanud 2007.—2010. aastani 38 protsenti ja üks laps 45-st kaotanud kodu. Nii võib juhtuda, et kool on lapsele ainuke pidepunkt ja ta peab tihti aitama vanemail rõivaid või kodutute öömaja leida. Paljud pered elavad ajutiselt sugulaste või sõprade juures, kuid ei saa seda teha igavesti. Töötutel lapsevanematel pole sageli võimalik isegi odavat korterit üürida.
Kodutusega kaasnevad tihtilugu halb õppeedukus, depressioon ja vaimsed häired, sest kuigi kool peab kodutud õpilased kas või teisest linnast koolibussiga kohale tooma, ei saa hirmus ja näljas elavalt lapselt nõuda keskendumist ja korralikult kodutööde tegemist.
Sagedane probleem on põhi- või keskkoolist väljakukkumine. Marylandi osariigis lahkub aastas koolist enne õiget aega umbes 9500 õpilast. Praegu võib kooli pooleli jätta 16-aastaselt, kuid plaanitava uue seaduse järgi ei tohiks seda teha enne 18. eluaastat.
Koolis kohalolemise eest aga hindeid ei anta ja kui Baltimore’i maakond koondas möödunud aastal ligi 200 õpetajat, kasvasid sajad klassid 30-40-pealiseks.
Viimastel kuudel on ajakirjanduses olnud palju juttu kooli- ja küberkiusamisest, mistõttu mitu noort on endalt elu võtnud. Marylandi osariigis oli viimane laia kajastust leidnud juhtum Howardi maakonnas, kus 15-aastane Grace McComas lõpetas oma elu lihavõttepühade pühapäeval.
Ohvri vanemad ütlesid Baltimore’i jalgpallimeeskonna Ravensi jalgpalluri Ray Rice’i korraldatud kiusamisvastasel üritusel, et nende tütar oli heasüdamlik ega suutnud taluda internetis tehtud vihaavaldusi, mis viisid ta lõpuks enesetapuni.
Osariigi haridusosakonna andmetel leidis eelmisel aastal aset 4700 kiusamise ja ahistamise juhtumit, neist 542 Baltimore’is.
USA-s tuleb vanematel muretseda ka omapärase petuskeemi pärast. Identiteedivarguste puhul kasutavad kurikaelad kellegi, kas või vastsündinu sotsiaalkindlustuse numbrit, tellides endale krediitkaardi, võttes autolaenu või kasutades seda tervisekindlustuse ja muude riigi hüvede saamiseks.
Uue seaduse järgi saab vanem avada lapse nimele krediidikonto ja selle ühtlasi kohe kuni tolle täisealiseks saamiseni külmutada. Uuringu põhjal ulatub laste vastu suunatud identiteedipettuste arv aastas 140 000-ni ja umbes kümmet protsenti laste sotsiaalkindlustuse numbritest on kasutanud keegi teine kui laps ise.