Hollandlane kinkis klubile matkapaadid

, sakala@sakalakirjastus.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karel Westerling kahekohalise matkapaadiga
Karel Westerling kahekohalise matkapaadiga Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 19. juuni "Sakala" paberlehes

Viljandi sõudetreener Raimo Pull tõi mai algul Saksamaalt ära neli uut matkapaati. Need kinkis Viljandi sõudeklubile hollandlane Karel Westerling.

79-aastane Westerling on sõudmist harrastanud väiksest peale ning tal on Hollandis oma sõudeklubi. Eestis käis ta esimest korda 1992. aastal, kui matkas sõbraga äsja iseseisvunud Balti riikides. Viljandisse jõudis ta alles 1996. aastal. Kahest korrast piisas, et armuda Eestisse, ja ühest korrast, et armuda Viljandisse. Westerling hakkas iseseisvalt eesti keelt õppima ja praeguseks oskab end päris hästi mõistetavaks teha.

Sõudetreener Ruth Vaari sõnul on sellised matkapaadid maailmas väga populaarsed. Westerling soovib need ka Eestis tuntuks teha. «Minul seda raha vaja polnud, tahtsin teha midagi kasulikku ja olen veendunud, et see oli väga hea mõte,» lausus ta.

Paatidega loodetakse siia meelitada sõude- ja matkahuvilisi mujalt Eestist ja välismaalt. Info hakkab Vaari sõnul levima internetis ja algul ka sõudeklubide kaudu.

Paatidega saab sõita mujalgi kui Viljandis, sest neid on võimalik mujale vedada. Kaks paati on kahekohalised ja kaks neljakohalised ning igas on roolija koht.

Raimo Pulli sõnul sobib nendega sõuda nii jõel, järvel kui merel. Päevas peaks olema võimalik läbida keskmiselt 30 kilomeetrit. «Kui ilm on hea, võib sel moel ette võtta vähemalt nädalapikkuse matka, sõita näiteks Pärnust Hiiumaale,» lausus Pull. Algajatele soovitas ta sõita mööda Eesti jõgesid.

Vaari ütlemist mööda on matkapaadid kolm korda laiemad kui võistluspaadid.

«Sellega on võimatu ümber minna,» lisas Pull, kes on seda ise ka katsetanud.

Paadid annavad Raimo Pulli jutu järgi tavainimesele sõudmisest hea ettekujutuse. Esimestel sõitudel on treener nõus roolis istuma ja õpetussõnu jagama. «Midagi keerulist ei ole, aga algul on mõnda lihtsat nippi ikka teada vaja,» lausus ta.

Paadid ristitakse 7. juulil sõuderegatil «Viljandi paadimees».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles