Nädalavahetusel hõljub linnas keskaja hõngu

Ka kauplejad ja müügikohad peavad hansastiiliga kokku minema, teretulnud on näiteks linane riie. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Vat ei ütle,» vastas Viljandi kultuurimaja direktor Jaanus Kukk, kui temalt küsiti, milline näeb välja hansapäevade avamine reede õhtul. 

«Parima elamuse saab ikka siis, kui tulla kell üheksa Rubiini platsile ning vaadata ära Margus Vaheri lavastatud avamine, mis ei ole lihtsalt kõne. Pärast lähme rongkäigus alla järve äärde kontserdile,» ütles Kukk.

Kaks suursündmust

8.—10. juunini kestvad hansapäevad on linnavalitsuse kultuurispetsialisti Ivi Lillepuu sõnutsi linnavalitsusele tähtsaim sündmus aasta jooksul, sest linna tööpõld on seal kõige laiem ja kaasa on haaratud hulk koostööpartnereid.

«Publiku seisukohalt vaadatuna on pärimusmuusika festival ilmselt kõige suurem, siis tulevad alles hansapäevad oma laada ja muuga,» möönis Lillepuu.  

«Eelkõige ongi hansapäevi vaja linnakodanikele endile,» leidis Jaanus Kukk ja arutles, et Tallinnas on vanalinna päevad, Tartus ja Pärnus samuti hansapäevad ja muudes linnades, mis pole hansalinnad, on ikka mingid linnapäevad.

Kukk tõdes, et sellised festivalid võivad panna omainimesi linnale teisiti vaatama ning pakkuda külalistele huvi ja avastamist.

Lätlased tunnevad huvi

Ivi Lillepuu rääkis, et jõudumööda tahetakse näidata ajalugu. «Kas nüüd just konkreetselt Viljandi ajalugu, selleks on giidituur, aga aega ja kombeid näeb küll.»

Ajaloolist hõngu toob linna ka hansalaat, mida Lillepuu prognoosis üheks seni suuremaks.

Laada korraldaja, mittetulundusühingu Bonifatiuse gild perenaise Ülle Priksi andmeil oli end nädala esimeseks pooleks registreerinud ligi 190 kauplejat. Osalustasu oli samuti päris hästi laekunud, nii et Priks avaldas lootust, et laat tuleb vähemalt sama suur kui möödunud aastal.

«Sel nädalal on päris palju registreeringuid juurde tulnud neilt, kes ei ole enne siin käinud. Nad on teistel Eesti laatadel kuulnud, et Viljandis on selline tore üritus, ja tahavad teada, kas saavad veel tulla,» rääkis Priks.

Tänavu olla suurt huvi üles näidanud ka lätlastest kaubitsejad.

Lätimaalt on siia oodata veel muusikuid, Valmiera esindajat ja sealse mõisa õlletootjaid. Hansapäevadele tuleb kõrgeid külalisi teistestki Viljandi sõpruslinnadest, Ahrensburgist, Eslövist ja Porvoost.

Nädalalõpu hansamelu sisse mahub palju kontserte ja õpitubasid. Laadal kaubeldakse sepiste, punutiste, ehete, puidust suveniiride ning lina-, villa-, naha- ja savitoodetega.

Ranged stiilinõuded

Peaasi on meeles pidada, et tegu on hansalaadaga. «Plätudes ja lühikestes pükstes ma ühtegi müüjat näha ei taha, aga linased riided on väga head,» lausus korraldaja. «Ei saa muidugi tagada, et ühtegi triibulist telki pole, aga oleme andnud suunised, et need peab linadega katma.» Müügilett tuleb samuti hansahõngu loomise nimel kaunistada ja kaubakastid varjata.

Viljandi hansalaadal on kauplejale müügimeetri hind 12 eurot. «Tädi, kes talvel koob kümmekond paari sokke ning tahab laadal suhelda ja veidi kaubelda, võtab vaid meetri. Ta mahub sinna ära. Need, kes valmistavad talv läbi kaupa, et saada suvel järgmiseks talveks elamisraha, võtavad keskeltläbi kolm meetrit,» selgitas Ülle Priks.  

«Esimesed kauplejad hakkavad loodetavasti oma asju üles panema juba kell kuus hommikul,» lisas Ivi Lillepuu.

NÄDAL
Viljandi hansapäevadel on kolmel päeval palju põnevaid ettevõtmisi ja uudistamist väärt paiku.
• Hansalaat
• Mulgi mess
• Elava ajaloo laager
• Töötoad
• Köhleri park lastele
• Teatri hoov
• Näitused
• Sporditegevus rannas ja linnas
• Kontserdid
• Peod
• Fotovõistlus
Allikas: Viljandi linnavalitsus