Riik peab leevendama elektri hinna tõusu

Jüri Ratas Foto: Laura Oks / Postimees

VIIMASTEL AASTATEL on märkimisväärselt tõusnud soojusenergia, nii gaasi kui elektri hind. Eriti kiire on olnud kallinemine käesoleva aasta algul.

Eluasemekulud on aastatagustega võrreldes tublisti üle 10 protsendi suuremad. Keskmine palgatõus on seejuures olnud märksa kesisem. Pealegi: kui kodukulude kasvamine puudutab igaüht, siis palgatõus, olgu või väike, ei ole osaks saanud kaugeltki kõigile.

Võib öelda, et hindade pidev kasv on Eesti elanikele liiga kiire ning riigil tuleb leida võimalusi suurendada inimeste ostujõudu ja pakkuda neile kindlustunnet. Paraku ootab meid 2013. aastal ees järjekordne hüppeline hinnatõus: Eesti läheb üle avatud elektrituru süsteemile.

ALATES 2013. aasta 1. jaanuarist peavad ka väiketootjad ja kodutarbijad ostma elektrit börsihinnaga ehk märksa kõrgema tariifi järgi kui täna. Elektriarve koosneb peale põhitariifi ka võrguteenusest, taastuvenergia tasust ja elektriaktsiisist ning arvele lisandub käibemaks. Kui põhitariif kallineb 40 protsenti, suurenevad inimeste elektriarved 13 protsenti.

Elektrituru avamise kohustuse võttis Eesti Euroopa Liiduga liitudes ja see on möödapääsmatu. Küll aga tuleb riigil kompenseerida tarbijatele hinnatõus: elekter ei ole luksuskaup, vaid nii linna- kui maapiirkondade elanikele igapäevaelus hädavajalik teenus.

Riigi võimuses ei ole avatud turul elektri põhitariifi alandada, kuid kallinemist saab leevendada teiste meetmete kaudu. Seetõttu tegi riigikogu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku alandada elektriaktsiisi praeguselt 4.47 eurolt Euroopa Liidu alammäärani, ühe euroni. See vähendaks prognoositavat hinnatõusu 25 protsendi võrra. Aktsiisi alammäära kasutavad elektrienergiat maksustades näiteks meie lähinaabrid Läti ja Leedu.

OLEME ARVUTANUD, kui kulukaks läheb elektriaktsiisi vähendava eelnõu vastuvõtmine riigieelarvele. Aktsiisimäära langetamise korral väheneks riigieelarvesse laekumine prognoosi järgi 24 miljonit
eurot.

Teisalt suureneb avatud elektrituruga liitumise järel elektri hind niikuinii ja sellest tulenevalt laekub riigieelarvesse käibemaksu 13,5 miljonit eurot rohkem. Ühtlasi suurendab elektri hinna tõus riigile kuuluva Eesti Energia tulu, seetõttu on võimalik katta riigieelarve tulude vähenemine osaliselt selle dividendidest.

Julgen niisiis väita, et Eestile on jõukohane alandada alates 2013. aastast elektriaktsiisi ja küsimus pole rahas, vaid tahtmises.

Keskerakonna fraktsioon esitas sama sisuga eelnõu ka 2011. aasta mais. Toona teatas valitsus, et ei toeta elektriaktsiisi alandamise ettepanekut, ning seejärel lükati eelnõu riigikogus Reformierakonna ja IRL-i häältega tagasi.

Loodan, et seekord arutatakse teemat põhjalikumalt ja Keskerakonna algatatud eelnõu võetakse vastu — riigikogu läinud aasta valimiste eel lubas IRL pealegi, et kodukulud võetakse kontrolli alla, ning andis igati lootust, et hüppelist hinnatõusu välditakse.

Ühtlasi tuleks riigi valitsusel välja pakkuda elektri hinna tõusu kompenseerimise lahendusi, sest elektrituru täieliku avamiseni on jäänud kõigest seitse kuud.