Kui tehakse juttu Viljandi võludest ja valudest, kipuvad vastandlikud seisukohad alatasa põrkuma. Eriti torkab ideede konflikt silma siis, kui vaidlusaluseks objektiks satub Viljandi järv. Samal ajal kui adrenaliinist pakatavad inimesed räägivad, kuidas veekogul võiks senisest rohkem mootorpaatidega lustida, tahavad melanhoolse meelega linlased müra- ja kütusereostusele viidates selliste sõiduvahendite kasutamise sootuks keelata.
Võib arvata, et samalaadne vastuolu tabab peagi Paala järvel avatavat veelaudurite rada, mille tarvis püstitatakse kummalegi poole järve kuni kümne meetri kõrgused terasmastid. Ühelt poolt on väga tore, et noored aktiivsed mehed loovad suveks linna ühe uue vaba aja veetmise võimaluse — neid pole meil sugugi ülearu. Teisalt leidub kindlasti neid, kelle arvates risustavad wakepark’i konstruktsioonid maalilise koha ilmet.
Kummale poolele kuulub tõe monopol? Nähtavasti mitte kummalegi. Seega jääb loota, et neis asjus osatakse hoida tasakaalu.