Nord Streami gaas Eestisse ei jõua

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole Eestil põhjust liituda gaasi saamiseks Nord Streami gaasijuhtme projektiga, sest see ei lahendaks monopoolse gaasitarnija probleemi.

«Ei ole Eestit kunagi keegi kutsunud Nord Streami projektis osalema ja vaevalt on meil võimalik oma seisukohti selles küsimuses muuta,» ütles Ansip eile valitsuse pressikonverentsil.

«Eestil ei ole selle projektiga põhjust liituda ka selleks, et torust üks haru Eestisse tõmmata. Praegu on meil Eesti–Läti toruühenduse mahtu nii palju, et võiksime gaasitarbimist mitmekordistada ja torude taha asi ei jääks.»

Ansipi sõnul on Eesti probleem monopoolne tarnija. «Saame gaasi ainult Venemaalt ja senikaua kui tarnija on monopoolne, ei ole meil lootust, et gaasi hind konkurentsis langema hakkaks,» ütles Ansip.

«Niisiis oleks meie regiooni vaja veeldatud maagaasi (LNG) terminali. Kui see tuleb, peaks pelgalt fakt, et teine tarnija on võimeline turule tulema, panema senise monopoolse tarnija hindu langetama või takistama teda tõstmast neid ebamõistlikult kõrgele,» lisas peaminister.

Ansip märkis, et viimastel aastatel on Eestis loodusliku gaasi tarbimine aasta-aastalt vähenenud.

Kommenteerides Nord Streami kolmanda torujuhtme rajamise võimalust, ütles peaminister, et ta ei tea ettevõtte plaanidest rajada kolmas torujuhe.

Ansipi sõnul kinnitasid Nord Streami juhid kohtumisel, et alles arutlevad kolmanda torujuhtme tasuvusuuringu alustamise üle. «Aktsionärid ei olnud siis veel otsustanud, kas alustada tasuvusanalüüsi. Siis läheb veel hulk aega torujuhtmetele trasside kavandamiseks ning tekib küsimus, kas Eesti lubab oma majandusvööndis uuringuid teha,» ütles ta.

Ansipi sõnul on valitsuse argumentatsioon Nord Streami suhtes jäänud endiseks. «Suuresti on meie Nord Streamiga seotud hirmud ära langenud. Teada on, et selle esimese ega teise torujuhtme paigaldamine ei ole tekitanud keskkonnale sellist mõju, mida saaks uuringutega mõõta,» lausus peaminister.

Ta nentis, et kardetud muutused, nagu dioksiinide setetest üleskergitamine ning kalade mürgitamine ja toiduahelas inimeseni jõudmine ei ole teoks saanud.

Nord Stream teatas selle nädala esmaspäeval, et teeb kaheksa kuu jooksul kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. See hõlmab ettevõtte kava järgi tehnilisi lahendusi, trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.

Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.ON Ruhrgas on mõlemal 15,5-protsendiline ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse firmal GDF Suez üheksaprotsendiline osalus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles