Viljandi linnapilti on juba aastakümneid kuulunud pillikaste kandvad noormehed ja neiud, kelle kastidesse tasub alati piiluda.
Pärimusmuusika on jõudnud uute pärijateni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seal ei leidu üksnes tavapäraseid kitarre, flööte ja viiuleid, vaid ka pilkupüüdvaid vanu eesti rahvapille, nagu torupille, Hiiu kandleid, väikekandleid ja lõõtsu. Need noored on alles teel oma muusikurolli poole.
Pärast Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias veedetud aastaid ootab neid õpipoisiperiood, mis tavaliselt sisaldab eksperimentaalseid ettevõtmisi nii interpreetide kui õpetajatega. Paljud on olnud juba nii kaua tegevad pilliõpetajatena, et neil on tekkinud oma elukohas koolkonnad.
Tagasi Viljandisse
Pärimusmuusika aida valmides tekkis võimalus neid kotikandjaid Viljandisse tagasi kutsuda. Pärimusmuusika vilistlased on muidugi ka varem siin kokku saanud, et arutada pärimusmuusika õppe seisu, võimalusi ja ebakõlasid.
Muusikast rääkides on paraku kerge põhiteemast kõrvale kalduda: kuidas panna sõnadesse õpilaste säravad silmad, mängurõõm, püüdlikud näpud ja adrenaliinist lõkendavad põsed? Mismoodi kujutada sõnadele tuginedes ette õpetajate tööd? Kuidas saada teada, kas ajame ikka ühte asja?
Tänu pärimusmuusika aidale on meil koht, kus kokku saada niihästi pilliõpetajatest kolleegide kui nende õpilastega.
Lähtudes algtõest, et pärimusmuusika tuum on soolomäng, otsustasime juba esimeseks, 2009. aastal korraldatud võistumängimiseks pakkuda seda valdkonda tundma õppivatele lastele ja noortele just sooloesinemise võimalust. Võistumängimise reeglid on äärmiselt lihtsad: õpilane valmistab ette kaks lugu ja esitab need publikule, kelle hulgas on ka žürii liikmed.
Üks lugu peab olema pärit õpilase kodupiirkonnast, kusjuures kodu võib tähendada vanemate või vanavanemate sünnikoha kõrval ka piirkonda, kus õpilane parajasti elab. Teine lugu on võimalik valida vabalt, ainus tingimus on, et see oleks ajalooliselt pärimuslik või uuslooming, mis sisaldab äratuntavaid pärimusmuusika elemente.
Publiku seas leidus tänavu 4. mail peale teiste võistumängijate ja žürii liikmete ka närvitsevaid õpetajaid ja uhkeid vanemaid, kes kaasati paari tunni jooksul pärimusmuusika avastusretkele.
Selge areng
Sellel aastal mängisid võistu 66 noort muusikut 19 muusikakoolist. Kõige arvukamalt olid esindatud Võru, Haapsalu ja Värska muusikakool. Osa võistlejaid oli kohale tulnud isegi mere tagant Hiiumaalt. Osa neist omandab oskusi eraõpetaja juures ja paljud on varem osalenud laste ja noorte pärimusmuusikalaagrites.
Kõige keerulisem ülesanne oli kindlasti žüriil, millesse tänavusel võistumängimisel kuulusid Krista Sildoja, Juhan Uppin, Ando Kiviberg, Neeme Punder, Timo Steiner, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut ja Jalmar Vabarna. Kui professionaalseidki muusikuid pole kerge hinnata, siis sootuks raske on anda hinnangut alles kujunevatele.
Kuidas üldse ära tunda head muusikut? Kas parim on see, kelle sõrmed jooksevad kõige kiiremini ja laitmatumalt? Või see, kes suudab publikut oma mänguga emotsionaalselt puudutada?
Et žürii ülesannet lihtsustada, võisteldi erinevates pilli- ja kogemusrühmades, mis põhinevad õpilaste mängustaažil. Eraldi hinnati neid, kes on pilli mänginud üks kuni kolm, neli kuni seitse ning kaheksa aastat ja kauem.
Žürii liikmed olid avatud meelega ja nende arusaama võistumängimise eesmärgist saab kokku võtta märksõnadega «märkamine» ja «julgustamine». Kohati tundus, et tegu pole koolinoorte musitseerimise, vaid gurmaanliku degusteerimisega.
Kõigi kategooria võitnute ja eripreemia saanute pillimäng sai stiilselt ja täpselt sõnastatud. Näiteks lõõtsaliste algkategooria eripreemia läks Põlva muusikakooli õpilasele Mart Kirotarile «sisemiselt põleva, keskendunud esituse ja maailma kõige tõsisema kõrtsipolka» eest. Viljandi muusikakooli viiuliõpilase Miia Olivia Onni mängu iseloomustati kui «väärikat ja väljapeetut».
Võistumängupäev lõppes noortel muusikutel pingelanguse ning Silver Sepa juhitud rütmi, hääle ja tantsu õpitoaga. Žüriiliikmete pinge andis järele märksa hiljem, sest neil oli vaja valida tänavuse võistumängimise grand prix’ võitja.
Kandidaate oli mitu. Võistlejate videoid vaadates jõuti lõpuks selgusele, et kogu päeva grand prix läheb sel aastal Võru muusikakooli õpilasele Hebo Rahmanile, kelle õpetaja Kadri Lepasson on Viljandi kultuuriakadeemia vilistlane ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrant.
Hebo Rahman on 13-aastane ning mängib väikekannelt nii oskuslikult, veenvalt ja hingestatult, et žürii ei osanud tema kohta muud öelda kui küps muusik.
Võistumängimisega on muusikakooli õppeaasta peaaegu läbi ning algab suvekursuste ja muusikalaagrite hooaeg. Eripreemiana said kaks võistlejat, Keila muusikakooli õpilane Lisanne Kabel ja Värska muusikakooli esindav Ivo Laanelind kutse noorte pärimusmuusika õppelaagrisse «Eesti etno».
Võistumängimise päev pakub head võimalust vaadata ja kuulata, kuidas pärimusmuusikat tänapäeva Eestis õpetatakse.
Kuigi seekordne võistumängimine oli alles neljas, võis näha selget arengut. Kui esimestel aastatel andsid tooni kindlad hitid, mida kasutasid paljud, siis nüüd võis näha, et õpetajad on hakanud looma õpilastele kodupiirkondliku repertuaari.
On hea tõdeda, et meie pärimusmuusikale on ilmunud uued, äärmiselt veenvad ja väärikad pärijad.