Hooldekodu eakad said üle mitme aasta sauna

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne möödunud esmaspäeva polnud Kärstna hooldekodus elav 80-aastane Jaan Armenson oma sõnutsi juba kuus aastat õigesse sauna saanud. Nüüd on tal hea võimalus värskes saunas leili võtta.
Enne möödunud esmaspäeva polnud Kärstna hooldekodus elav 80-aastane Jaan Armenson oma sõnutsi juba kuus aastat õigesse sauna saanud. Nüüd on tal hea võimalus värskes saunas leili võtta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kärstna hooldekodu elanikud olid enne läinud esmaspäeva aastaid saunas käimata läbi ajanud. Selle nädala algul kuulutati hooldekodus aga remont lõppenuks ja lülitati sisse värskelt valminud saun.

Leiliruumi seinad on kaetud heleda puiduga ja riietusruumis oli saunalistele valmis pandud korv jookidega.

Hooldustöötaja Mare Kösti sõnutsi olid eakad elanikud juba ehituse ajal vaikselt töömeeste tegemisi piilumas käinud ja ootasid sauna valmimist väga.

«Meil on palju maainimesi, kes on noorusest saati saunaga koos kasvanud,» ütles ta ja nentis, et varem seal saunavõimalust ei olnudki. «See oli nende unistus, et saaks ometi sauna.»

80-aastane Jaan Armenson ütles, et tema käis päris õiges saunas vähemalt kuus aastat tagasi. «Nüüd täitsa ootasin seda korda,» muheles ta.

Mitu uut ruumi

Saun pole siiski ainus uus ruum, mille hooldekodu juurde sai. 27 000 euro suuruse investeeringu eest valmisid teisel korrusel veel tualett ja pesuruum. Pinda võeti neile pesulaost. Alumine korrus täienes varasema vooditoa arvelt koristajate ja üleriiete ruumiga.

Töötajate toad said samuti uue ilme. Enne olid need juhataja sõnutsi amortiseerunud ja hallitusega, aga nüüd soojendab ruume isegi põrandaküte.

Elanikke tegi juhataja ütlemist mööda siiski eriti õnnelikuks saun, aga töötajate elu muudavad tunduvalt lihtsamaks ülemise korruse pesuruumid. «Öösel on palju vähem muret, kui keegi ülemistest tubadest tahab tualetti minna,» lausus Kirt ja lisas, et enne pidi eakatele alt üles kandma isegi pesuvett.

Remondimõtted ei tekkinud aga elu lihtsamaks muutmise pärast, vaid seetõttu, et tervisekaitse tegi hooldekodule ettekirjutuse. Tarvastu valla arendusnõunik Ilona Tiigi hakkas seepeale uurima, kust remondiks raha saada. Ettevõtluse Arendamise sihtasutus andis hooldekodule 20 078 eurot, millele lisandus valla osalus.

Kolm kuud remonti

Ly Kirt tõdes, et jaanuaris alanud ehitus kestis pisikese maja kohta siiski liiga kaua. «Me ei ole siin mitte midagi muud teinud, kui ainult koristanud,» ütles ta naljatamisi. Tõsisemalt rääkides kinnitas Kirt, et ehitusfirma töötas tegelikult väga puhtalt ja sellist suurt remonti on nii väikestes ruumides, kus inimesed samal ajal sees elavad, keeruline teha.

Tarvastu vallavanem Alar Karu ütles hoone ajaloost rääkides, et endisest Jürimatsi talust sai kolhoosi ajal lasteaed, kuhu tehti ka juhataja korter. Hooldekodu kolis sinna 19 aasta eest.

«Siin on näide, et kui hakkad midagi lappima, siis jäädki lappima,» ütles Karu ja jätkas, et ei saa küll öelda, et sooviks majas kärarikka remondi jätkumist, kuid arendamisvõimalusi veel jagub.

Seepeale viitas Kirt puukuurile ja sõnas, et sinnapoole peaks juurdeehitise tegema.

Kärstna hooldekodus on tavaline, et voodikoha järjekord ulatub paarikümne inimeseni. Praegu on asutuses 25 voodikohta ja teenindatakse enamasti Tarvastu valla elanikke.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles