Eile üllatas Eesti linnuvaatlejaid teade, et Viljandimaal Karksi kandis on nähtud pelikani. Teisipäeva õhtul puhkas haruldane külaline tiibu endise töökoja katusel valge-toonekure pesas.
Karksis tegi pelikan kurgedele tuule alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Algul ei tahtnud ma hästi uskuda, et tegemist on pelikaniga: see lind satub siia ju paar korda saja aasta jooksul,» ütles Ardo Järve, kel oli õnnestunud haruldust vaadelda lausa kahel korral. «Hiljem märkasin teda siinsamas pesa peal.»
Järve tegi kurepesal istuvast pelikanist ka fotod ning saatis need ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjonile.
«See oli Karksi külas,» rääkis ta oma elamusest «Sakalale». «Osaühingu Puidukoda hoovi peal on vana hoone, endine töökoda, selle katusel on kurepesa ja sellel pelikan istuski.»
Nokk ja peakuju reetsid
Ardo Järve märkas lindu 1. mai õhtupoolikul, kui töökoja juures tuttavaga juttu ajas. «Esimesel hetkel tundus, nagu istuks pesas toonekurg, aga massiivsem pea ja nokk reetsid, et tegemist on pelikaniga.»
Keskpäeval oli sama lind umbes 30 meetri kõrguselt üle Järve pea lennanud.
Mehe teada elab kõnealuses pesas tavaliselt valge-toonekurgede paar ning seal võivad munadki sees olla. «Pelikan leidis, et see on talle kõige mõnusam koht, kus istuda, ja lõi kure ilmselt minema,» nentis ta.
Vaatlejal oli pilditegemiseks ainult mobiiltelefon ning sellega oli raske seitsme meetri kauguselt head fotot saada.
Kella kuue või seitsme paiku õhtul võttis pelikan tuule tiibadesse, tegi puidutööstuse õue kohal paar tiiru ning lendas minema.
Segane päritolu
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles pärast fotodega tutvumist, et tõenäoliselt on tegemist roosapelikaniga (Pelecanus onocrotalus), keda Euroopas võib kohata Vahemere-äärsetel aladel. «Põhja-Euroopasse eksib see lind ülimalt harva,» tõdes ta.
Linnuharulduste komisjoni vaatluste registris on kirjas, et viimati nähti Eestis roosapelikani 1963. aasta 10. septembril Tartumaal Torma kihelkonnas Ninasis. Sama aasta aprillis märgati selle liigi esindajat Järvamaal ning aasta varem Läänemaal.
«Sellise põneva eluka puhul tekib muidugi alati küsimus, kas ta on siia looduslikult eksinud või mõnest linnuaiast plehku pannud,» arutles Margus Ots. «Fotot uurides tundus, et rõngaid sellel linnul jala ümber pole.
Looma- ja linnuaedades on ju esimene reegel, et lind peaks olema rõngastatud. Samas ei pruugi rõngad kaugele paista.»
Ots tõdes, et kevadrände ajal võib ka mõni looduses kasvanud pelikan siia ära eksida.
«Alles paar nädalat tagasi nähti Lätis üht roosapelikani, kes oli sulestiku järgi hinnates eelmise aasta poeg. Sellel linnul rõngaid ei leitud,» rääkis ta. «Karksis oli pildi järgi otsustades vanalind, nii et tegemist oli teise isendiga.»
Margus Ots oletas, et ilmselt jääb pelikan veel mõneks ajaks Karksi piirkonda hulkuma.
«Linnuvaatlejad juba otsivad teda, olen ka ise Karksi kanti teel,» mainis ornitoloog. Tema hinnangul võivad lähemad päevad linnu päritollu rohkem selgust tuua. «Kui ta on Vahemere ääres elutsev lind, küllap leiab ta ühel hetkel ka tee tagasi lõuna poole.»