Eramajade energiakasutust saab kõvasti vähendada

Erki Nool
, riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Nool
Erki Nool Foto: Toomas Huik / Postimees

VÄIKEELAMUD JA eramajad moodustavad Eesti elamufondist kolmandiku. Enamasti on need üle poole sajandi vanad ja amortiseerunud ning vajavad põhjalikku renoveerimist.

Et suur osa era- ja kortermaju on puudulikult renoveeritud või sootuks renoveerimata, on Eestis keskmine energiatarbimine märksa suurem kui Euroopa Liidus üleüldiselt. Energiakasutuse vähendamiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgi saada juba 2020. aastaks hoone keskmiseks aastaseks energiatarbeks kõige rohkem 100 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta.

Eestis on paljude majade energiatarbimine ligemale kaks korda suurem. Kesiselt soojustatud majades kütame eluruumide asemel suuresti õueõhku ning see kajastub kopsakates küttearvetes.

ISAMAA JA Res Publica Liit lubas valimistel tegelda kodukulude vähendamisega. Need moodustavad perede eelarvest märkimisväärse osa, seepärast on tähtis pakkuda välja lahendusi, mis annavad küttearvetelt kokkuhoidu.

Energiakasutuse vähendamiseks ja elamufondi kestlikkuse suurendamiseks on riik käivitanud hulga toetusprogramme. Hoonete soojuskindlamaks renoveerimist plaanitakse aidata ennekõike soodusintressiga laenu või toetuste andmise kaudu.

Kui kortermajad on saanud renoveerimistoetusi taotleda juba 2010. aasta sügisest peale, siis tänavu 5. aprillil allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts määruse, mis võimaldab renoveerimistoetust küsida ka eramajade omanikel. Väikemajade soojustamise taotlusi on olnud võimalik esitada sihtasutusele KredEx 30. aprillist.

EESTIS ON üle 200 000 väike­elamu, seepärast on igati põhjendatud otsus toetada ka nende, seega kogu elamufondi renoveerimist. Inimeste võime investeerida oma eluasemesse on kesise majandusolukorra tõttu vähenenud. Ühtlasi ei söanda paljud enam taotleda rekonstrueerimiseks laenu. Toetused vähendavad omapanust ja motiveerivad elanikke maja korrashoiusse senisest enam raha panema.

Eramajade toetusmeetme kaudu rahastatakse energiatarbe vähendamiseks tehtavaid rekonstrueerimistöid ja ehitusmaterjalide soetamist, tööde projekteerimist ning omanikujärelevalvet. Toetuse määr sõltub eramu energiatõhususe klassist ning võib moodustada renoveerimistööde maksumusest 40 protsenti.

Peale energiatõhususe suurendamiseks tehtava rekonstrueerimise saab taotleda toetust ka eramutes taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtmiseks, kas või selleks, et toota soojusenergiat päikesekollektori ning elektrienergiat tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli abil.

Väikeelamute tarbeks on esialgu eraldatud kolm miljonit eurot. Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 eurot ning maksimaalne 30 000 eurot. Nõnda saab toetada ligikaudu 300 eramut.

KORTERMAJADE rekonstrueerimise programm on juba näidanud, et renoveerimine on vähendanud osalenud korterite ühe ruutmeetri keskmist küttekulu 140 kilovatt-tunnilt 90-le, niisiis peaaegu kolmandiku.

Kortermajade renoveerimist on riik alates 2010. aasta septembrist toetanud 6,73 miljoni euroga, millest on jagunud 244 elamu soojustamiseks. Soojuskindlaks on muudetud ligikaudu 10 000 korterit ning see tähendab rohkem kui 30 000 inimesele senisest ligi poole väiksemaid küttearveid. Oleks vale jätta väikeelamud sellest võimalusest ilma.

Renoveerimistoetused korrastavad elamufondi, suurendavad selle energiatõhusust ning aitavad ühtlasi elavdada majandust ja parandada ehituse tööhõivet. Samuti edendab taastuvenergiaseadmete paigaldamine alternatiivset energiatootmist ning suurendab seega riiklikku energiajulgeolekut ja -sõltumatust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles